FOTOD | Kirjanik Arvo Valton saadeti lähedaste ringis Kadrioru kunstimuuseumist viimsele teele

26. juulil meie seast 88-aastasena lahkunud kirjanik Arvo Valton saadeti esmaspäeval 5. augustil lähedaste ja sõprade seast viimsele teele Kadrioru kunstimuuseumist.

Arvo Valton sündis 14. detsembril 1935. aastal Märjamaa alevis. Tema kodanikunimi oli Arvo Vallikivi.

Ta lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi mäeinsenerina (1959) ja Üleliidulise Kinoinstituudi filmidramaturgina (1967). Alates 1968. aastast tegutses Valton kirjanikuna.

Arvo Valtonit võib pidada Eesti modernistliku proosa rajajaks. Ta on kirjutanud ligi 60 raamatut – nii romaane, novelle, luuletusi, kunstmuinasjutte, filmistsenaariume, näidendeid kui libretosid ja tõlkinud soome-ugri rahvaste, vene, bulgaaria, poola ning ungari kirjandust.

Valton kirjutas stsenaariumid mängufilmidele „Viimne reliikvia“ (1969, Eduard Bornhöhe raamatu „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad“ ainetel), „Hundiseaduse aegu“ (1984) ja „Näkimadalatele“ (Herman Sergo romaani ainetel), aga ka telemängufilmidele „Minu naine sai vanaemaks“ (1976) ja „Ringhoov“ (1988, novelli „Mustamäe armastus“ motiividel, lavastaja T. Virve).

Valton töötas mitmel erialasel kohal Maardu keemiakombinaadis ja Tallinna mõõduriistade tehases. Ta oli aktiivselt tegev taasiseseisvumis-üritustes: Loomeliitude Kultuurinõukogu, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee esimese koosseisu liige, EV Riigikogu saadik 1992–1995.

Valton pühendus hõimurahvaste iseteadvuse õhutamisele, olles üks soome-ugri rahvaste kirjanduselu juhtkujusid. Ta oli aktiivne soome-ugri kirjanduste assotsiatsioonis ja oli alates 1996. aastast soome-ugri kirjanike assotsiatsiooni president. Valton reisis paljudes Euroopa riikides – kõigis endise NSVL-i vabariikides, Ameerikas ja Austraalias.

Kahel korral sai ta Friedebert Tuglase novelliauhinna, muuhulgas oli ta ka Prantsuse kunstide ja kirjanduse ordeni (Ordre des Arts et des Lettres) rüütel (chevalier), Tallinna Ülikooli soome-ugri kirjanduste lektor aastast 2005, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor 2009. 20. mail 2006 promoveeriti ta Akadeemia Nordi, nüüdse Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia audoktoriks.