Ühendades inimesi: Urissaare Kantri lood elust ja armastusest

Urissaare Kantri festival tähistab tänavu oma 10. juubelit. Kümne aasta jooksul on festivalilt läbi käinud tuhandeid külastajaid, kuid lisaks külastajatele tegutseb igal aastal festivalil kamp vabatahtlikke. Vabatahtlike hulgast on välja kasvanud tugevaid inimsuhteid, mis on kestnud sama kaua kui festival. Urissaare Kantri kümnenda juubeli puhul avaldame mõned lood teilegi.

Sõbrad kogu eluks

Urissaare Kantri festivali korraldab umbes viie-kuue liikmeline tuumikgrupp, kuid festivali ajal kasvab festivali panustajate arv ligi saja entusiastliku farmifiilingut armastava inimeseni. Vabatahtlikke tuleb kokku üle Eesti - kes ükskord on festivalil abiks olnud, võtab järgmisel aastal kaasa oma sõbrad ja nii see seltskond kasvab.

Suur osa sellest sajapealisest kambast on kas kohalikku päritolu või elab samas vallas, kus festival toimub. Paljud elavad isegi samas külas, on olnud kooli- ja klassikaaslased. Kes enne sõbrad ei olnud, on selleks saanud läbi Urissaare Kantri festivali korraldamise. Koosolemine ei piirdu ainult festivalil kohtumistega: üksteisel käiakse külas, luuakse uusi projekte ja sündmusi, tähistatakse sünnipäevi, isegi pulmi.

Festivalil vabatahtlikuna kaasa löönud Anu sõnas: „Minu jaoks on Urissaare justkui ühe ajaarvamise algus. Samaväärne tähtsündmus aastas kui jõulud ja jaanid.“

Nii sätivad tõelised fännid ja vabatahtlikud oma puhkuse festivali ajaks. Kes käis kunagi üksinda, võtab nüüd kaasa pere ja lapsed, kes kõik leiavad oma koha Urissaare Kantri vabatahtlike sõpruskonnas.

Esialgu festivalil külalisena osalenud ja juba teisel aastal vabatahtlikega liitunud Birgit ütles, kuidas ta tunneb südames, et on Urissaare vabatahtlike näol leidnud omale teise pere.

Rohkemat kui sõbrad

Urissaare Kantri Festivali külastajate ja vabatahtlike seast võib leida mitu lugu, kus esmasest kohtumisest või sõprusest on välja kasvanud romanss.

Mae ja Miku lugu sai alguse Urissaare Kantri festivalil 2016. aastal. Pealinnast maale tulnud Mae osales festivalil esimest korda, sõbrad vedasid kaasa ja lubasid, et on äge üritus. Mikk oli vabatahtlikuna tööl Salooni baaris. Kes seda enam mäletab, kas oli festivali esimene või teine õhtu, kui Mae läks baari vett küsima ning talle kena habeme ja kauboikaabuga Mikk silma jäi. Tegusas baarimelus leidis Mikk ikka aega Maega rääkida ja kanda hoolt selle eest, et peoõhtusse mahuks ka vee joomine. Kogu ülejäänud festival möödus kerge flirdi saatel. Pärast festivali jäi mõlemal kohtumine kripeldama ja nutiajastule kohaselt otsiti üksteist üles sotsiaalmeediast.

Kuigi saatus viis nad kokku hetkel, mil kummalgi polnud plaanis paikseks jääda, ei lasknud nad end sellest segada. Kohtumise hetkel oli Mikul taskus viisa Austraaliasse, Mael aga Kanadasse, mis tähendas, et äsja alanud suhe seati korraliku väljakutse ette – kaugsuhe maailma eri otsadest. Üle poole aasta pidasid Mae ja Mikk vastu, kuni lõpuks 2017. aasta mais Kanadasse kokku koliti. Kaks aastat elasid Mikk ja Mae koos Kanadas, siis veel veidi aega Austraalias ja Uus-Meremaal.

2020. aastal otsustasid nad aga jäädavalt Eestisse naasta ja asusid elama Karksi kanti. Nüüdseks elavad nad samas Univere külas, kus toimub neid kokku viinud festival. Kantrile jäid nad aga lojaalseks ka välismaal veedetud ajal ja kui suviti Eestisse sattusid, osalesid festivalil vabatahtlikena.

Praeguseks on nad aga kantriga veelgi tihedamalt seotud. Kantri peakorraldaja, Priit Oksa palvel hakkas Mae vedama Urissaare Kantri festivali sotsiaalmeediat ja leidis tööd kohalikus kultuurikeskuses, samal ajal kui Mikk kohaliku päästekomando koosseisu asutus. Mae sõnas: „Kui keegi oleks kümme aastat tagasi öelnud, et ükskord kolin ma Tallinnast väikesesse Univere külla, siis ei oleks ma seda tõenäoliseks pidanud. Urissaare Kantrile minemine on kaasa toonud väga põnevaid pöördeid mu elus. Tasus minna!“

Esimesed pilgud kantril

Sügavad pilgud tulevad ikka ootamatult - nii juhtus ka 2018. aastal, kui Merylin ja Risto esmakordselt Kantril kohtusid. Merylin oli tol aastal vabatahtlikuna piletimüügis, kui Risto koos oma sõbra tugeval veenmisel spontaanselt festivalile tuli, kaasas vaid päts saia ja pakk viinereid. Kuigi festivali ajal oli neiu töises meeleolus ja jäi sündmuse ajal napisõnaliseks, jäi ta Ristole meelde ning nad leidsid üksteist üsna pea pärast esmakohtumist. Festivalile iseloomulik joovastav meeleolu muusikast ja farmifiilingust ühendab neid tänaseni, mis toob neid tagasi ka vabatahtlike tiimi. Nad on alates kohtumisest olnud tiimis pea iga aasta, aidates festivalile kaasa nii enne kui selle ajal.

Pildil tabatud hetk 2022. aasta festivalilt, kui nad koos jagasid baariputkas janu kustutust. Tol aastal oli nendega kaasas ka kõhubeebi, kes on sel aastal juba omal jalal tatsav tulevane Kantrimees.

Veel armumisi

2020. aastal osutas Karin festivalil meditsiinilist turvamise teenust. Ametipostil liitus temaga kolleeg, kellega ta juba varasemalt vastastikust sümpaatiat oli tundnud. Äratundmine aga, et nende suhtluses on midagi rohkemat kui lihtsalt töökaaslased, tabas neid just Urissaare Kantri festivalil. Järelikult peab selles Kantri festivali melus ikka miskit maagilist peidus olema!

Isegi unes nägi Karin seda, et abiellub Urissaares keset melu ja pidu on kantristiilis. Ei läinud kaua kui oligi sõrmes kihlasõrmus ja pulmad ka peetud. Pulmapidu ise küll Urissaares ei toimunud, aga killukese oma neiupõlve nimest viis Karin siiski 2023. aastal tagasi Urissaare kantrile. Peo peremees Priit naelutas selle kindlalt salooni seinale! Karin tõdes, et Urissaare Kantri on nende loo ja peopaik.

Leiad oma inimesed

Igal aastal näeb festivalil tuttavaid nägusid, kellest on saanud Urissaare Kantri lahutamatu osa. Paljud neist on käinud siin aastaid, tuues kaasa oma sõpru ja lähedasi, et jagada nendega festivali mõnusat farmifiilingut. Nii kasvab iga aastaga osalejate ring – sõber toob sõbra, naaber naabri. Kui oled korra festivalil käinud, on suur tõenäosus, et tuled tagasi koos oma sõpradega või tekib soov liituda vabatahtlike ridades.

Tule Urissaare Kantri Festivalile ja leiad sõbrad kogu eluks. Mõnel veab isegi armastuses!