Esimesel korral helistati tütar Sofia trennist, et temaga on juhtunud õnnetus ja laps ei võta jalgu alla – talle kutsuti kiirabi. Teine kord oli noorem tütar Anna üksi kodus kõrge palavikuga, mis kruttis muudkui ülespoole ega allunud enam ühelegi ravimile. „See oli samal aastal, umbes kuu aega enne seda, kui koroona Eestis pihta hakkas. Tormasin koju, kutsusin kiirabi välja ja selgus, et lapsel on kopsupõletik.“

Küllap ei saanud televaataja toona arugi, et midagi on teisiti. „Salvestasime ette „tere õhtust“ – „head aega“ ja tegin ühe intervjuu ära pool tundi enne saate algust,“ meenutab Grete. „Näitlejate puhul kasutame vahel seda võimalust, kui nad peavad kell seitse etendust andma. Salvestame intervjuu ette ja see kümmekond minutit tõstetakse jooksvalt õigesse plokki, kui saade juba käib. Teles ei tööta ju robotid – inimestega tuleb ikka ootamatusi ette, aga vaataja ei pea sellest osa saama.“