Agnès Varda filmide paremik jõuab Sõpruse kino ja Elektriteatri ekraanile
14.–25. oktoobrini toimub Sõpruse kinos ja Tartu Elektriteatris legendaarse prantsuse lavastaja Agnès Varda filmide retrospektiiv. Järjestikustel päevadel näidatakse ära 12 tema paremat täispikka teost nii mängufilmide kui dokumentalistika vallast.
„Agnès Varda on üks filmiajaloo tuntumaid naislavastajaid ja kuna pole mingi saladus, et naisautorid on filmiajaloos olnud järjekindlalt ja süsteemselt marginaliseeritud, siis tundsime, et Varda lähem tutvustus on igati omal kohal“, lausus kommentaariks programmi kokku pannud filmikriitik Tristan Priimägi. „Varda hakkas filme tegema 27aastaselt ja lõpetas 89aastaselt. Selle pika aja jooksul on olnud igasuguseid perioode, aga peaaegu alati on Varda käinud oma rada, vahel teistest sammukese ees, siis aga hoopis kuskil tavateest kaugemal kulgemas.“
Agnès Varda näitas oma avafilmiga „La Pointe Courte“ 1955. aastal sisuliselt kätte tee mõni aasta hiljem plahvatusena kogu filmiilma valgeks löönud prantsuse uuele lainele, katsetas elu jooksul palju lühiformaadiga ning dokumentalistika ja mängufilmi segamisega ning viis kohati oma filmide isiklikkuse täiesti uuele tasemele. Ta on alati olnud väga julge filmitegija, seda nii oma seisukohtade väljendamisel kui nende kujutamisel. Samuti on tema filmid alati täiesti läbipõimunud tema enda eluga: ta on kunstnik, kelle elu kommenteerib loomingut ja looming kunsti.
Programmis linastuvad nii tema esimene film „Pointe-Courte“ (1955) kui viimane „Varda kui Agnès“ (2019), dokid „Järelnoppijad“ ja „Palged, Paigad“, Veneetsia Kuldlõvi võitnud „Vagabund“, Prantsuse uue laine üks stiilsemaid filme „Cléo 5st 7ni“, ja Berlinale Hõbekaruga pärjatud „Õnn“. Mis aga veelgi olulisem: nende tuttavate filmide vahele tuleb linastamisele vähem tuntud meistriteoseid nagu tema lahutust peegeldav ilusalt kurb „Dokumenteerija“, keelatud armastusest rääkiv „Kung-Fu Master!“ Jane Birkini ja Varda poja Mathieu Demyga peaosas, feministlik sõpruse lugu „Üks laulab, teine mitte“, armastuskiri abikaasale Jacques Demyle „Jacquot Nantes’ist“ või kummaliselt teistsugune teos ta filmograafias, paranoiaulmekas „Olendid“.
Kõigile filmidele eelneb Tristan Priimäe sissejuhatus ja võib-olla ka mõned lühiformaadis üllatused.
Kava: kinosoprus.ee
