Maris Kõrvits meenutab lapsepõlve: kasvasin üksi, mul ei olnud kõrval tuge, kes mind suunaks

Värskes ajakirja Pere ja Kodu kaaneloos räägib raadiohääl Maris Kõrvits oma emarollist ja pereelust lähemalt. Samuti mõtiskleb Maris ka selle üle, milline ta enda lapsepõlv oli ning mida ta sealt oma täiskasvanuellu kaasa on võtnud.

Lisaks oma nelja lapse kasvatamisele räägib Maris intervjuus oma lapsepõlvest. Tema lapsepõlvekodu asus Kose kandis Kõuel.

Suurema osa oma lapsepõlvest kasvas Maris vanaemaga ja pidi kiirelt iseseisvuma. Ta tunnistab, et lapsepõlv on teda emana palju mõjutanud. Kui mõned sõbrannad õhkavad, et teavad täpselt, millised vanemad nad olla soovivad, siis Maris teadis, milline ta olla ei taha. „Kasvasin üksi, mul ei olnud kõrval tuge, kes mind suunaks. Vanaema lubas mul kõike teha,“ mõtiskleb ta. Samas ei viinud kindla eeskuju puudumine teda halvale teele, ei ajanud mässama. „Olen eluaeg olnud korralik, pigem eeskujulik. Mu ümber olid inimesed, kelle puhul ma nägin, et ei taha olla selline.“

Lapsepõlveunistustest on Maris kaasa võtnud kombed ja prioriteedid, mida ta ise tunda ei saanud. „Mäletan, et nägin lapsena kuskil filmis, kuidas kaeti laud ära ja mindi kõik koos hommikust sööma... Unistasin, et mul oleks ka nii.“ Nüüd katab Maris iga päev laua – paneb taldrikud ja toidud valmis ning kutsub pere sööma. Vabadel päevadel mitu korda. „Vahel ongi, et hakin ja teen kaks tundi süüa ning sööme seitse minutit, aga mulle on tähtis, et oleme kõik selle aja koos.“

Loe Maris Kõrvitsa mõtteid pikemalt edasi värskest Pere ja Kodust.