Viljandi tüdruk Piret Mürk-Dubout (54) on terve elu tubli olnud. Juba Viljandis Paalalinnas elades ja sealses lasteaias käies ning suures koduhoovis mängides oli ta parajalt kangekaelne ja iseteadlik. „Niipea kui käima õppisin, ma enam vankrisse ei istunud. Ema pidi minuga iga päev väikeste sammudega kõndima, ka aste astme kõrval viiendale korrusele rühkima,“ sõnab Piret. Lasteaia lõputunnistusel on kirjas väikese Pireti soov saada kas juurviljapoe müüjaks või lauljaks. Kumbki soov küll ei teostunud, ent muusikapisik jäi talle külge varasest lapsepõlvest. Viljandi Lastemuusikakoolis õppis ta klaverit ühtekokku kaheksa aastat ning klaverit mängib ta iseendale ja oma lõbuks tänaseni.

Keskkooli lõpetas ta loomulikult kuldmedaliga ning sai sealt kaasa ajaloo- ja kirjandushuvi. Omaloominguvõistlused, luulelaagrid, koolilehe toimetamine, näitering, võistlustants – loetelu, millega Piret kooliajal tegeles, on pikk. Viljandi 4. keskkoolist algas ka tema ajakirjandushuvi, sest ta teadis juba 14aastaselt kindlalt, et tahab saada ajakirjanikuks. Tema sulest hakkasid kohalikus ajalehes ilmuma uudisnupud, intervjuud ja arvamusartiklid. Kui koolitüdrukul nappis julgust teha intervjuu tarbeks esimene telefonikõne, tegi selle tema eest ta ema, kes on Piretiga sarnase hääletämbriga. Kasvas veendumus, et ajakirjanikuamet on maailma kõige ägedam amet, nii ei olnud ka ülikooli valikuga raskusi, oli üks ja ainus võimalus – Tartu Ülikooli ajakirjanduskateeder.

Jaga
Kommentaarid