Ema Leelo rääkis, et enne Nellit sündis Karl, kes sündis sünnitraumaga. „Alguses öeldi, et ta ei jäägi elama, sünnitage kohe uus laps, see oli nõukogude aeg, kus öeldi, et andke laps ära. Aga arvasin, et see asi ei tohiks ikka nii hull olla, kindlasti on mingid muud võimalused ka,“ meenutas Leelo.

Nelli nägi ilmavalgust poolteist aastat hiljem ja Karl hakkas kõike Nelli järgi tegema. „Roomama ja voodite peale ronima ning tema areng oli tänu Nellile ka kiirem,“ rääkis Leelo ja lisas, et pere pesamuna sündis kümme aastat hiljem.

Nelli sõnas, et suhtus oma vennasse kui tavalisse lapsesse. „Kuigi ta ei räägi, tal on lihtsustatud viiped, millega ta üritab meile selgeks teha, mida ta soovib, kõndis ka kehvemini,“ rääkis ta.

Ta jätkas: „Suhtlemine vennaga on õpetanud mulle erinevate inimestega suhelda. Karl on meie pere üldse väga palju õpetanud ja kujundanud meid sellisteks inimesteks nagu me oleme.“

Vehkleja sõnul on olnud hetki, kus Karliga ei olnud lihtne. „Ta tahtis tähelepanu ja võis seetõttu muutuda agressiivseks ning need olid hetked, kus ma parema meelega läksin trenni ja olin seal pikemalt, selle asemel, et varakult koju tulla. See ei olnud see, et kodus oleks olnud halb, aga võib olla mõjutas seda, miks ma tahtsin ka seal trennis käia,“ nentis ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid