Suri ufoloog Igor Volke

14. novembril 2024 lahkus meie seast 74-aastasena Eesti ufoloog Igor Volke.

Igor Volke lahkumisest teatas sotsiaalmeedias filmirežissöör Meelis Piller. Ta tegi Facebooki postituse, kus rääkis, et tema hea sõber ja anomaaliate uurija Igor Volke suri täna hommikul. „Sain täna kurva sõnumi, et Igor lahkus hommikul Igavesse Tundmatusse... Sügav kaastunne tema lähedastele,“ kirjutas Piller sotsiaalmeedias.

Piller kinnitas ka Kroonikale, et Volke on meie seast lahkunud.

Viimati olid Piller ja Volke kohtunud kaks nädalat tagasi, kui filmirežissöör tal külas käis. „Jõime kohvi ja konjakit ning tal ei paistnud veel mingeid lahkumisplaane olevat...“ kirjeldas filmirežissöör.

Ufoloog, kes uuris anomaalseid nähtusi

Mõned tunnid hiljem saabus toimetusele Volke perekonna pöördumine, mille avaldame. Igor Volke oli Eesti esimene ufoloog, kes uuris põhjalikult anomaalseid keskkonnanähtusi, ufosid ja rahvapärimust. Ta töötas aastatel 1970–2000 Tallinna tuletõrje- ja päästeametis ning seejärel Eesti rahvusraamatukogus töökeskkonna spetsialistina.

Alates 1980. aastate algusest registreeris ta ufonähtusi, keskkonnaanomaaliaid ja paranähtusi. 1985. aastal asutas ta Anomaalsete keskkonnanähtuste registreerimise ja analüüsi komisjoni (AKRAK) ning hiljem Eesti UFO-võrgustiku (EUFON). Ta oli ka kosmonautikapäeva taastähistamise ellukutsuja, mitmete raamatute autor ning esines sageli meedias, hoides Eesti rahvast kursis ufoteemade arengutega meil ja mujal.

Volke panus Eesti folkloori ja pärandi talletamisse on märkimisväärne: ta kogus ja dokumenteeris lugusid ning juhtumeid, mis kajastavad eestlaste kokkupuuteid anomaalsete nähtustega, rikastades seeläbi meie rahvapärimust. Ta andis hääle neile, kes olid kogenud midagi seletamatut, julgustas neid rääkima ning talletas nende lood, austades iga kogemuse unikaalsust.

Volke avaldas mitmeid raamatuid: „UFO-raamat“ (1991), „Ufopäevikud“ (1998), „Täiendatud ufopäevikud“ (2017) ja viimati elutööteos „Eesti anomaalsete keskkonnanähtuste X-failid (kogutud aastatel 1972-2022)“. Volke elutöö on rikkalik kingitus tulevastele põlvedele: mitte ainult selle põneva valdkonna uurimine, vaid ka meie kultuurimälu loomine, kogumine ja hoidmine.

Volkel oli oskus tuua välja seosed anomaalsete nähtuste ning kultuuri ja ühiskonna, füüsika ja metafüüsika, vaimsuse ja inimeseks olemise vahel. Ta oskas näidata, et teadvuslik-tunnetuslik ja teaduslik-mõistuslik ei ole vastandid, vaid ühe suure terviku teineteist täiendavad tegurid ja tahud.

Volket jäävad mälestama abikaasa Aire ja lapsed Harry, Raul ja Eike ning lapselapsed, sõbrad, lähedased, mõttekaaslased, kolleegid.