Rootsile ei kõlvanud, aga meile sobib? Pihlamägi kahtlustab, et Sahlene’i Eesti Laulu pala ei pääsenud naaberriigi eelvooru

Eurovisioni-ekspert Olavi Pihlamägi sõnas Retro FMi eetris, et Eesti Laulu tänavune valik pole sugugi halb ja tal on välja kujunenud mõned lemmikud. Samas jagus tal krõbedaid sõnu 2002. aastal Eestit esindanud Sahlene’i kohta.

Enim kiitis Pihlamägi Janeki laulu „Frozen“, kuid sellest ei jäänud palju maha ka Ant Nurhani pala „Tomorrow Never Comes“. Tommy Cashi suur austaja Eurovisioni-ekspert pole, sest ta ise tunneb, et on juba liiga eakas, et tema loominguga suhestuda.

Seejärel jõudis jutt selleni, et paljud Pihlamägile kõrvu jäänud lood on sündinud välisautorite sulest. Ta ei pea seda negatiivseks aspektiks, kuid tunnistas, et välismaa osakaal on Eesti suurimal lauluvõistlusel ikkagi nähtav. Pihlamäele torkas selles vallas eriti teravalt silma Sahlene’i võistluslugu „Love Me Low“.

„Ainuke asi, mis mind ebameeldivalt üllatab, on see, et Anna Sahlene ei ole ikkagi aru saanud, et terve paketiga Rootsist tulla ja siis rääkida, et „oh, ma nii armastan Eesti Laulu!“... Olgem ikkagi ausad, see laul on välja praagitud Melodifestivalenilt (Rootsi eelvoorust – toim),“ teatas Pihlamägi teravalt.

Ekspert kahtleb, kas Sahlene’i jutt, et võistluslugu „Love Me Low“ oli mitu aastat sahtlipõhjas õiget aega oodanud, on päris tõene.

„Ta on ilmtingimata kategoorias „tegime selle laulu selleks, et Rootsi Melodifestivalenil osaleda, aga millegipärast seal ei läinud läbi. Ja vaatame, kas see Eestis läheb läbi“,“ sõnas Pihlamägi. Ta teadis raadioeetris rääkida, et Melodifestivalenile pääsemisest teatamise ja Eesti Laulule kandideerimise lõppkuupäeva vahel on vaid üks päev.

Siiski tuleb mainida, et Sahlene’i lugu täielikult Rootsi „pakett“ pole, sest selle autorite nimistus seisab ka kaks Eesti nime: lauljatari pikaaegsed usaldusisikud ja taustalauljad Dagmar Oja ja Kaire Vilgats.

Eesti Laulu reglemendi järgi peab igal võistluslool olema vähemalt üks autor, kes on Eesti vabariigi kodanik või resident. Kõik autorid peavad vajaduse korral ka oma autorsust ERRile tõendama.