„Balletiartistiks saades ei ole muidugi raha see esimene asi, mille peale mõtled. Rohkem mõtled ikkagi nendele rollidele, mida väga tahaks teha,“ sõnab karjääri jooksul kaks last saanud 36-aastane Leppik-Uppkin. „Ei tulegi pähe see, et selle juures ma võin jääda suurde vaesusesse mingi hetk,“ tunnistab ta.

Kuigi ta on Eesti tippbaleriinide sekka kuulunud juba 20 aastat, pole ta jõudnud oma tulevikku kindlustada, sest kõrgharidusega kultuuritöötajatele mõeldud töötasu pole piisavalt suur. Kuna baleriinid lõpetavad tantsimise keskmiselt 40-aastaselt, on Leppik-Uppkin oma karjääri lõpusirgel.

„Selle 20 aasta jooksul, mil ma olen olnud Eesti kõrgkultuuri osa ja selle looja, ei saanud ma tegelikult lubada endale, et ma saan ennast kindlustada selleks edasiseks eluks. Mitte, et ma ei kindlusta ainult, vaid ma ei suudagi säästa,“ sõnab kuus umbes 1300 eurot kätte saav baleriin.

Säästmisest ei saagi rääkida, kui Leppik-Uppkini sõnul ei piisa vahepeal teenistusest, et ühest palgapäevast teiseni välja vedada. „Kuskil kuu keskel saad aru, et kui ma olen ära maksnud laste lasteaiatasud, kõik ringitasud, kõik oma telefoniarved, kommunaalid ja kõik… Ja nüüd on veel kaks nädalat palgapäevani ja tegelikult ei ole isegi enam söögiraha,“ tunnistab ta teisipäeval eetrisse läinud usutluses.

Kuna vahepeal võivad tekkida ka võlad, võib see kõrgete kunsti tegemist pärssida, sest baleriin ei suuda olla mõtetega töö juures, vaid peab peas lahendama ka rahamuresid. „See väga koormab,“ lisab Leppik-Uppkin.

Kuigi baleriinil on kaks last, kelle eest peab samuti väljaminekuid tegema, arvab Leppik-Uppkin, et tema nooremad kolleegid on veelgi kehvemas seisus. „Väga paljud meie nooremad balletiartistid ikka aastaid ja aastaid ei saa hakata isegi mõtlema päris enda kodu ostmisele,“ leiab ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena