„Ta jääb mulle igavesti mälestustesse sellest hetkest, kui nad Sepo Seemaniga koos tegid sõud „Džässis ainult tüdrukud“,“ meenutab ta 1992. aasta Pedagoogikaülikooli diplomilavastust.

„Priidu helged päevad jäävad Watergate’i (Pärnu veefestival – toim.) aega. Ta oli hea ideede generaator, kes suutis suured projektid ellu viia. Võib-olla aga ta vahepeal rapsis ja rabeles liiga palju – elu polnud tema vastu viimasel kümnendil õige ega õiglane,“ räägib Pai ja lisab, et koormus oli Priit Valknal väga suur.

Omal ajal koos ansambliga Kala lustinud Henrik Normann jagas Facebookis ühist pilti: „Me möllame sinu eest, kallis Priit ! Jää Jumalaga!“

Endine riigikogu liige, filmiprodutsent ja stsenarist Artur Talvik teatas 4. jaanuaril Facebookis, et lahkunud on režissöör Priit Valkna. Valkna oli 53-aastane. „Mind valdab suur kurbus! Priit Valkna on lahkunud. No ei taha seda kuidagi uskuda. Tundub nagu ta oleks teinud talle omase vimka, aga sel korral…Ta lahkus Bali saarel. Kui keegi kohtus temaga seal mõned päevad enne uut aastat, siis andke privas teada. Edastan info Priidu isale. Sügav kaastunne kõigile lähedastele!“

Kroonikale ei soovinud Talvik Valkna lahkumise kohta täiendavaid kommentaare jagada.

1971. aasta 18. juulil sündinud Priit Valkna oli režissöör, kultuurikorraldaja ja kirglik rännumees. Valkna lõpetas 1989. aastal Tallinna 21. keskkooli. 1993. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise ja režii erialal ning 2009. aastal EMTA lavakunstikooli teatrimagistrina.

Valkna on töötanud ka Vene Teatri arendusdirektorina (2001–2004). Aastatel 1994–1998 oli ta Pärnu Päikeseraadio ja 2001–2006 Pärnu Raadio tegevjuht ja peatoimetaja. Ta on juhtinud Kanal 2 telesaadet „Väljalend“ ja lavastanud lavateose „Kalevipoeg kuningaks!?“.

Valkna on teinud ka Eesti Rahvusringhäälingus telesarja „Klass – elu pärast“ neli osa (2010). Stsenaristi ja režissöörina on ta teinud filmi „Vastutuulesaal“ (Ruut, 2007). 2017. aastal valmis tal dokumentaalfilm „Naine pildil“.

Eesti Televisioonis on näidatud Valkna uurimuslikke reisidokumentaale (nt kolmeosaline sari „Mikson Islandil“, 2019; „Eestlaste retk Nepali“, 2016).

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid