Katki kistud
Vast peaaegu et igas koolis käib õpilasi, kes on mingitmoodi olnud seotud lastekodu või abordiga. Kuulnud nendest on küll kõik. Kumb nüüd hullem on, see jäägu igaühe enda otsustada.
Aborti võetakse tihti lapse mõrvana ja mõned inimesed on pigem arvamusel a´la „Kui last ise ei armasta, siis anna vähemalt lastekodusse“.
Paraku on lastekodulapsi, kes tunnistavad, et noorukieas oleks nad pigem eelistanud olla üldse sündimata, kui elada lastekodulapse elu. Ometigi on elu teooria kohaselt kingitus, millest iga hinna eest kinni hoidma peaks. Aga mis siis, kui elu tundub koormana?
Mina isiklikult ei poolda kumbagi varianti — ei aborti ega lapsest loobumist — mitte et ma üritaksin mõista anda, et seksida enam ei tohikski. Kuid olgem ausad, kui inimene kaitsevahendeid ei armasta, siis parem lükaku seksuaalelu edasi kaugesse tulevikku, kui teisiti ekstreemseid valikud vältida ei mõista.
Igal aastal tehakse Eestis tuhande naise kohta neli korda rohkem aborte, kui teevad meie põhjanaabrid soomlased. Terves maailmas küündib abortide arv aastas 50-60 miljonini. Ligikaudu sama palju inimesi hukkus kokku II Maailmasõjas.
Lisaks kaasneb kaitsmata seksuaaleluga ka kolmas oht — suguhaigused. HI-viirus on hetkel maailmas kõige tuntum suguhaigus, mis otseselt ei allu mingile ravile. Eestis elab praegu teadaolevalt ligikaudu 10 000 HIV positiivset inimest. Ära ole järgmine!