„Tuli reklaam, lippasin kiiresti duši alla, kui pestud sain ja vannitoast välja tulin, käis reklaam ikka veel täie hooga. Kuna kõht oli tühi, mõtlesin, et teen endale seni rösteriga võileiba. Võileib sai valmis, jõudsin selle isegi ära süüa, aga reklaam käis ikka veel,” kirjeldab Tanel Tatter 21. oktoobri Postimehes oma reklaamipausi. Tanel ei pea sellist asja üldse mõistuspäraseks, sest televaatajal kaob pool emotsiooni hoopistükkis pesupulbrisse. Tõde, eks ole?

Telekas mängib põhjuseta

Alles hiljuti oli mulgi kogemus. Vaatasin üht filmi, kui kätte jõudis reklaamipaus. Mõtlesin, et ehk on lühike ja ootan ära. Möödus umbes kolm minutit, kui loobusin hambapasta pähemäärimise vaatamisest ja läksin filmi jätkumist arvuti taha ootama. Mõne minuti pärast oli mul juba meelest läinud, et mul on filmi vaatamine pooleli, sest olin juba virtuaalmaailmas uuetele asjadele keskendunud. Kui meenus lõpuks, et film on pooleli, oli ikka veel kuulda, kuidas kaubanduslik tekst üle toa üürgas. Kokku ehk võis paus kesta umbes kümne minuti ringis. Kas vaatajal tohib meelest ära minna, miks ta televiisori ees üldse oli?

Mõistan samas ka telejaamu, mis peavad reklaami eest saadavatest tasudest elus püsima. Pealegi soovivad ju kõik firmad, et nende promo eetrisse jõuaks. Aga samas on liigsel reklaamil ka hävitav mõju. Kui ikka sessioon kestab tervelt kümmekond minutit, siis viskab televaatajal lihtsalt kopa ette ja ta astub televusseri eest minema. Kas ta sinna ka naaseb? Kes seda öelda oskab. Kui mujal piisavalt asjalikku tegevust leiab ja sellesse ka süveneb, siis läheb täitsa meelest ära, miks telekas mängib. Seda enam, pika pausi pärast ta ei mäletagi enam, millest film rääkis. Küllap mõtleb siis, et no kui meeles pole, ju siis oli jama.

Kindlasti saab kaubandusliku info teadaannete näitamise timmida selliseks, et need ei hakka klienti lämmatama. Ta kuulab ühe korra teate ära ja omandab selle. Aga kui ühte ja sama jama tuleb nii söögi alla kui söögi peale, siis ikka ajab marru küll. Ajaraiskamine.

Võileib — hitt reklaami ajal

Telesaate Swing juht ja raadiohääl Ott Ojamaa juhtus kord vaatama tibisaadet „Lihtne elu”, mil koos sõpradega teleka ees istudes otsustati reklaamipausi ajal stopper käima panna. „Tegime tõesti sõpradega nalja pärast testi ja tulemus oli 20 minutit,” kinnitab Ott. Ka viimati „Kaunitari ja geeniust” vaadates oli Ojamaa pika pausi tõttu sunnitud kööki minema, et endale üks võileib teha.

Näiteks klõpsib Raadio 2 saatejuht ja toimetaja Triin Tähnas telekapulti paar korda päevas. Hommikuti inimpsühholoogiaga (seebikatega) tuju tõstev ja õhtuti head mängufilmi ihkav neiu peab sageli pettuma liigpikkades reklaamipausides. „Kunagi vihkasin saksa telekanalite reklaamipause, mis vältasid oma 15 minutit, nüüd hakkab see aeg Eestisse jõudma. Minu jaoks on iga paus väärtuslikus filmis või toredas saates liigne.” Kui pikkade reklaamide ajal on hitiks saanud võileibade tegemine, siis sellest massist tüdruk erineb. Selle asemel eelistab ta teed juues mett liigutada või kassi õue lasta.

Kui showmees Madis Malk hommikuti veel asjalik ei viitsi olla, siis vaatab temagi sarju, aga mitte Mehhiks saasta, vaid kvaliteeti nagu näiteks „Kodu korda” jne. „Ei ole minuteid lugenud, kuid aeg-ajalt on küll selline värk, et reklaami ajal läheb meelest maha, mida üldse telekast vaatasid.” Reklaami ajaga on Madis jõudnud teha suitsu ja võileiba ning isegi ühe õlle kapist võtta.

Seadusest kinni ei peeta

„Kuna reklaamiseaduse järgi tohib kanal reklaamiks anda kuni 12 minutit, siis nii peakski olema, aga kuna seda ei tehta ja ollakse rahamaiad, siis mingu soo peale,” väljendab ka showmees Madis Malk oma pettumust ja lisab, et reklaamid peaks tunduvalt lühemad olema. „Arvan, et üle nelja minuti ei tohiks reklaami korraga näidata. Siis mahukski saatetunni sisse kolm reklaamipausi: 15., 30., 45. minutil.”

„Igal ajakirjal, igal telekanalil on oma ruum ja aeg, palju näiteks eetriajast tohib reklaam olla. Minu meelest näitas üks hiljutine uuring, et kõik telekanalid astuvad sellest reeglist üle ja uputavad oma eetriaega ilmselgelt liigselt reklaamidega. Sellepärast lähevad saatedki ajast üle ning mängufilmide subtiitreid ei näidata,” lisab Raadio 2 saatejuht ja toimetaja Triin Tähnas. Triin arvab, et jälgiks huvitavat reklaami kuni minuti, kuid korduvalt kaob juba headus ära. „Mida lühem ja löövam reklaam, seda parem,” on Triin resoluutne.

Ka värske telenäo Ott Ojamaa arvates peaks telejaamad seadusest kinni pidama, kuid ometi seda ei tehta. „Paraku on trahvid nii väikesed, et telejaamal on kasulikum reklaam eetrisse lasta ja hiljem trahv ära maksta.”