Võistlustants nihestab tervist

Võistlustants on nagu sport, mis võib viia villis varvastest kuni jalaluumurruni, ekstreemsematel juhtudel võib tantsija isegi kubemelihast nihestada.

Kolmekordne Tallinn International Open Cupi võitja Roger Niitmäe arvab, et võistlustantsu ei olegi võimalik selgeks õppida. „Kui vaatasin viis aastat tagasi täiskasvanute vanusegrupi standardtantsude maailmameistrit, siis mõtlesin, et enam paremini lihtsalt ei olegi võimalik tantsida,“ ütleb Roger. „Ja tänase maailmameistri tantsu nautides tõden, et võistlustants on märgatavalt arenenud.“ Alati saab ju täiuslikumalt tantsida.

Roger jaotab tantsijaid kaheks: ühed on justkui tantsijaks sündinud, nad on andekad, loomult artistid ja õpivad kiiresti. See loomulikult ei tähenda, et nad vaevata tippu jõuavad. Teised on inimesed, kellel kulub õppimiseks kauem aega, kuid hoolimata sellest võivad visaduse ja järjepidevusae abil tippu jõuda.

Jalaluumurrud ja kubemenihestus

Tegelikult algab asi keskmiselt seitsmeaastaselt ja põhisammude õppimisega. Hiljem muutuvad sammud ja elemendid keerulisemaks ning tantsukavad efektsemaks. „Selleks, et täiskasvanute klassis tippu jõuda, kulub vähemalt kümme aastat,“ arvab tantsuäss.

Treeningud algavad enamasti varajases lapsepõlves ja enne seda polegi tugev keha oluline. Vanuse kasvuga lähevad kavad nii keeruliseks, et ilma füüsilise ettevalmistuseta on tipptasemel sooritus pea võimatu. Tantsimise juurde kuuluvad näiteks jooksmine ja ujumine. „Samuti on oluline, et kerelihased ja pöiad oleksid tugevad. Kangitreeninguid otseselt vaja pole,” räägib mitmete võitude omanik Roger.

Selleks, et tantsu ajal vigastusi ei tekiks, tuleb teostada trennide eelset ja pärastist soojendust ning venitusharjutusi. Tantsus on enamlevinud probleemid villis varbad ja kannad, ka põlved on ohuallikaks. „Nii naljakas kui see ka poleks, siis minul oli eelkõige probleeme kubemelihasega. Kippusin alailma seda treeningutes nihestama,“ tunnistab Niitmäe. „Minu enda treeningukaaslane murdis viimases Eesti meistrivõistluste eelses treeningus jalaluu. Minu 11- aastase karjääri vältel nägin sellist juhtumit küll vaid korra, kuid kogemus näitab, et ka see on võimalik.“ Nagu iga ala tipule kohane, on ka võistlustantsijale kohustuslik käia kaks korda aastas sportlikus kontrollis. „Tervis on ju kõige tähtsam,“ teab tantsija Roger.

Siin kohal imestab Roger Juunior I(12-13aastased) tantsijate vastupidavuse üle. „Ega ma ausalt öeldes ei mõistagi nii noori tantsijaid. Nende tase on väga hea ning tantsukavad füüsiliselt üsnagi rasked, kuid nad saavad nii hästi hakkama, et see on lihtsalt uskumatu.“

Nõuab palju raha

Kui kellelgi on plaanis oma laps tantsijaks koolitada, siis peaks teadma, et raha polegi kuigi väike probleem asja juures. „Varajases eas ei ole võistlustants kuigi kallis ala. Tippvõistlustants on aga kulukas, kuid milline spordiala poleks? Alati kuuluvad spordi juurde varustuse hankimine, võistlusreisid ja palju muud.“ Tipptantsijad vaevlevad pigem rahapuududses, sest sponsorite leidmine ei ole lihtne ning auhinnafondid pole ka kuigi suured. Mõned tantsijad omavad isegi püsitöökohta, aga täiesti pühendunud jalakeerutajad saavad kogu oma raha tantsuga seotuvast. „Eduka treenerina on aga võimalus väga hästi leiba teenida, seda eriti välismaal,“ räägib Roger tantsutreeneri elust. Ka praegu on Eestis mitmeid maailmatasemel treenereid, kellest tuntumad Matis Toome, Helen Klandorf, Eduard Korotin, Peep ja Ave Vardja. Roger soovitab kindlasti ka välistreenerite käe all õppida, vähemalt mõnda aega.

Professionaalset võistlustantsu saab nautida juba eeloleval nädalavahetusel, mil Saku Suurhallis toimub Tallinn International Open Cup 2006.