Mel Gibsoni uusim veretöö

Hoolimata uhkest pealkirjast pole „Apocalypto“ midagi nii suurejoonelist kui arvata/loota võiks. Filmilugu on üsna lihtsakoeline. Maiade tsivilisatsiooni languse perioodil röövitakse ühest rahuarmastavast külast noor kütt nimega Jaaguari Käpp, et teda jumalatele ohverdada.

Noormees jõuab enne vangistamist ära peita oma raseda naise ja lapse ning tema eesmärgiks saabki vangistusest põgenemine ja oma perekonna päästmine.

Meile ei näidata ühe suure rahva hävinemist ega ka selle konkreetseid põhjuseid, kuid saame nii mõnegi vihje maiade tsivilisatsiooni probleemidest. Nii et ei midagi müstilist ega “apokalüptilist”. Need, kes midagi grandioosset ei oodanudki, ei pea aga kindlasti pettuma, sest film on iseenesest vaatamist väärt.

Lavastaja Mel Gibson kasutas näitlejatena suhteliselt tundmatuid nägusid, mis andis talle nii mõnegi eelise. Eelarve jäi madalaks (tühised 40 miljonit dollarit), hoolimata võttegrupi ja varustuse lohistamisest Mehhiko vihmametsadesse. Samuti tundusid karakterid realistlikumad, vältides kinokülastaja sosinaid teemal “hei, see on ju Brad Pitt niudevööga!”

Veelgi realistlikuma pildi saavutamiseks rääkisid tegelaskujud yukateki maia murrakus. Mõnes mõttes on see hea, kuna dialoog ise oli üsnagi pealiskaudne, aga keeles, mida keegi peale õpetatud professorite niikuinii ei mõista, kõlas see piisavalt uhkelt. Õnneks on eestlased haritud inimesed ja oskavad ekraani alumisest servast subtiitreid lugeda.

Reaalseid süžeekäike pole filmis väga palju ning seetõttu võivad mõned stseenid selles üle kahe tunni vältavas linaloos tunduda kunstlikult venitatuna. Žanriks on ilmselt põnevik, kuid ta on üles võetud klassikalise draama tempos, mis võimaldas kinematograafil ringijooksmise asemel keskenduda mitmekesise loodusliku võtteplatsi üksikasjadele. On see hea või halb? Eks sõltub maitsest.

Kuidas selle verevalamisega siis seekord on? Mel Gibson’i graafilise vägivalla lembust on pilatud isegi animaseriaalis “South Park”, kus tema eelmist režiitööd, “Kristuse kannatusi”, nimetati kahetunniseks vedrufilmiks. “Apocalypto” vägivald tuleneb süžeest ja karakteritest ning on seega igati õigustatud, kuigi vahel on veristamine niivõrd detailne, et nii mõnigi tänapäevane omast-arust-splätter põgeneks emme juurde kaissu. Väikseid lapsi pole igal juhul mõtet kinno kaasa vedada.

Filmi menu kinokassades võivad mõjutada paljud pealtnäha seosetud faktorid, alates linastuskuupäevast lõpetades peaosatäitja seksuaalsete eelistustega. Seepärast võib ette kujutada kaasprodutsentide ja levitajate hammastekriginat, kui „Apocalypto“ turundusnumber Mel Gibson juulikuus purjuspäi autojuhtimise eest vahistati. Kõigele lisaks hakkas nokastanud staar teda arreteerinud politseinike pihta antisemiitlikke kommentaare pilduma, süüdistades juute kõigis maailma sõdades.

Filmitegijate õnneks suutis USA publik sellest vahejuhtumist mööda vaadata ning esimesel nädalavahetusel kogus film 15 miljonit dollarit, mis on jõulupühade hooaja konkurentsi arvestades vägagi hea tulemus. Ent pole ka imestada — Mel Gibsoni töö austajaid ootas kinos tõeline maiuspala, mis peaks kuuluma iga filmihuvilise kohustuslikku repertuaari. Herr Gibson’ile endale sooviks aga edukat juudiviha vastast teraapiat ja lootkem, et selleks väga palju raviküünlaid manustama ei pea.

Hinnang: neli rinnust rebitud südant viiest