Ühendatud jõud asuvad televägivalla kallale

Eesti telekanalite programmides näidatava vägivalla üle reedel ümarlauas arutanute hinnangul on võimalik olukorda parandada vaid osapoolte koostöös.

Peamine programmi parandamise võimalus on eneseregulatsioon ning koostöö, kuna riiklik järelevalve viiks põhiseadusega välistatud tsensuurini, leidsid ümarlaual osalenud lastekaitse liidu, telekanalite, ringhäälingunõukogu ja kultuuriministeeriumi esindajad.

Kultuuriministeeriumi meediaosakonna juhataja Peeter Sookruusi sõnul ilmnes ümarlaual kõigi asjaosaliste koostöövalmidus.

“Olukord ei ole kõige hullem, aga alati saab paremini,” võttis kultuuriministeeriumis aset leidnud ümarlaual räägitu kokku kultuuriminister Signe Kivi.

Sookruusi sõnul on ka mujal aastaid otsitud olukorra parandamise võimalust ning Eesti teleprogrammide sisu ei ole hullem kui mujal Euroopas.

Probleem ei ole mitte üksnes telekanalites, vaid ka kirjutavas ja rääkivas meedias, näiteks ajalehtedes avaldatavates piltides ja kirjutistes, rõhutas Eesti lastekaitse liidu president Ene Tomberg.

“Mind isiklikult on Eesti telekanalite puhul häirinud, kui ees ootava vägivaldse saate või saatelõigu eest ei hoiatata, samuti politseikroonika näitamine nii varasel ajal,” ütles Kivi BNS-ile. “Ka ei arva ma, et kõike peaks näitama nii veriselt.”

Kivi sõnul peab ta vägivaldseks ka labast ja brutaalset sõnakasutust ning julmi sõnalisi illustreerivaid näiteid noortele suunatud raadiosaadetes.

Ümarlaual osalenute hinnangul on ainus olukorra parandamise võimalus eneseregulatsioon.

Programmi sisu ja ülesehitus on eeskätt programmi koostajate vastutustunde küsimus, ütles Tomberg.

Samas tuleb programmi koostajatel arvestada vaatajate soovidega, seega on see ka ühiskondliku vastutuse küsimus, ütles Eesti Televisiooni programmidirektor Ilmar Raag.

Ka paljudes teistes maades on eneseregulatsioon juhtmõte, kuna totaalne järelevalve viib tsensuurini, ütles teoste ekspertiisi komisjoni esimees Henn Vallimäe.

Kui kõik sotsiaalsest vastutusest ühtviisi aru saaks, oleks komisjon vaid nõuandev ja kaasaaitav, mitte karistav organ, ütles Vallimäe.

Raagi sõnul ei oleks lahenduseks ka Hollandi kombel kõigi saadete erimärgistamine, kuna see hoiatab küll vanemaid saate lastele sobimatuse eest, kuid samas kütab ka lastes endis huvi keelatu vastu.

Eesti lastekaitse liidu programmi koordinaatori Anniki Tikerpuu hinnangul on telekanalite multifilmide valik läinud paari aasta taguse ajaga võrreldes märkimisväärselt paremaks.