Riigikogu noorim liige: poliitikat ka kooli

Riigikogu noorim liige, vaid 22aastane Kalle Palling on poliitikas jõudnud väga kaugele, ent nagu paljude teiste aktiivsete noorte jaoks, algas ka tema tähelend oma kooli õpilasesindusest.

Mismoodi algas sinu jaoks aktiivika elu?

Nagu paljudele tänastele noortele, oli ka minu jaoks kooli õpilasomavalitsus stardipakuks. Kuulusin juba kuuendas klassis omavalitsusse ja põhikooli kaks viimast aastat olin selle juhtimise juures. Ka gümnaasiumis võtsin aktiivselt omavalitsuse tööst osa ja korraldasin erinevaid üritusi. Muuhulgas korraldasin ka kohtumisi erinevate poliitikutega, sellel perioodil hakkaski poliitika vastu suurem huvi tekkima.

Kuidas sa juba nii varases eas avastasid, et tahaksid midagi ise teha?
Kerge on ju öelda, et midagi ei toimu ja midagi ei tehta, aga paljud ei tule selle peale, et ise midagi ära teha. Minu jaoks on see alati moto eest olnud, et tuleb ise midagi korda saata, sest hiljem saabuv rahulolu kordaläinud ettevõtmisest on väga motiveeriv.

Ka poliitikast hakkasid huvituma üsna varajases eas, kuidas see juhtus?
Eks konkreetsed poliitilised vaated on ajapikku paika loksunud, aga Reformierakonna valimine on minu jaoks juba vana perekondlik tava. Valisin juba oma esimestel valimistel Reformierakonna. Kodusest kasvatusest oli mõjutatud otsus astuda Reformierakonna Noortekogusse ja hiljem siis juba erakonda.

Kas noored on meie poliitika alustaladega hästi kursis?
Poliitikateemat peljatakse, nagu see oleks tabu. Seetõttu ei ole noorte poliitiline haridus alati just väga hea. See sõltub muidugi paljuski koolist. Isegi siis, kui pidime kampaania ajal mitme erakonna esindajatega kooli rääkima minema, öeldi meile otse, et kooli poliitikat ei tooda. Selle tulemusena võibki aga juhtuda see, et noored ei ole valimistest huvitatud ja tekib üleüldine ükskõiksus poliitika ja usaldamatus poliitikute suhtes.

Kuidas saaks seda olukorda parandada?
Sellistel teemadel tuleks rohkem avalikult rääkida, ka koolis. Näiteks õpetajadki võiksid enda arvamust avaldada, rääkides oma poliitilistest eelistustest ja põhjendades neid. Eks see valimistel otsustamine saab esimestel kordadel paratamatult veidi juhuse asi olema, kuna sellist infot väga palju igal pool ei ole. Noorpoliitikud peaksid ise aktiivsust üles näitama ja noortega suhtlema, sest omaelaistele on märksa lihtsam asjadest rääkida.

Kas noortekogudesse kuulumine tagab parema informeerituse?
See ei ole mingi kuldreegel, et kui kuulud noortekogusse, tead rohkem. Aga kindlasti on kogusse kuulujatele info palju kättesaadavam. Neil on võimalus poliitikutega kohtuda ja aru pärida. Näiteks Reformierakonna Noortekogu on loodud selleks, et pakkuda noortele võimalust oma vaba aja sisustamiseks ja nagu näha, siis on nii mõnigi tänaseks juba näiteks Riigikogusse jõudnud või töötavad ministrite nõunikena.

Kas noorena ei ole vahel tunnet, et oled vanade poliitikute kõrval alles kogenematu?
Nii palju, kui on inimesi, on ka arvamusi. Riigikoguski on palju erinevate valdkondade inimesi ja mina pean ennast pädevaks näiteks noori puudutavates küsimustes. Ega ma igal pool kaasa ei soovigi rääkida — iga asjaga tegelgu valdkonna spetsialistid.

Missugused iseloomuomadused noorpoliitikule kasuks tulevad?
Soovitan kõigil noortel harjutada esinemisjulgust ja osaleda erinevatel konkursidel, sest hea eneseväljendusoskus on väga oluline.

Missugused plaanid on sul tulevikuks?
Olen seni elanud üks päev korraga, tegemata pikki plaane. Järgmised neli aastat olen kindlasti Riigikogu liige. Pärast seda sooviksin kindlasti poliitikas jätkata ja midagi ka korda saata. Seda, mida täpselt, on raske öelda, sest see sõltub sellest, missuguseid probleeme ja takistusi on vaja ületada. Kindlasti sooviksin kaasa rääkida oma erialastel teemadel, mis puudutab näiteks maavarade kasutamist. Oluliseks pean ka noorte keskkonnaalase teadlikkuse tõstmist.