(:)Kivisildnik: Ravimatu haigus antidepressioon
Vähem alkoholilembene kirjanik Jaan Kaplinski tunnistab intervjuus Kadri Kõusaarele, et tarvitab juba aastaid antidepressante, millest loobuda pole võimalik. Ainus reaalne alternatiiv antidepressantidele oleks Kaplinski sõnul enesetapp.
Kui teil on mõni gümnaasiumiealine tuttav, küsige mitu tema klassikaaslast on pidevalt antidepressandi laksu all? See, mida mina oma tuttavatelt gümnasistidelt kuulnud olen, veenab mind, et nüristavate mürkide väljakirjutamine lastele on epideemiline. Sama lihtne ja üleüldine lahendus nagu simulantide ravi hiniini ja klistiiriga Jaroslav Haseki loomingus.
Ma ei ole muidugi narkoekspert, aga mulle on jäänud mulje, et antidepressandid on väga tõhusad nüristajad ja sõltuvuse tekitajad. Nüristamine on üks osa üleüldisest loomastumisest ja silmakirjalikkusest. Alkoholgi on väga tõhus antidepressant, tõhus nüristaja ja tekitab kroonilise sõltuvuse. Ometi me piirame alkoholi levikut samal ajal depressiooni hullemate psühhotroopsete ainetega ravides.
Uued ained haisevad vähem ja on ehk ka vähem mürgised, aga kindlasti juhmistavad nad sind veel paremini kui lauaviin. Üldse on kõiki neid antidepressante juba piisavalt kaua tarvitatud, et teha järeldusi nende kahjulikkuse kohta — meeletu suitsiidirisk on igal juhul fakt. Nüristumine ei ole lahendus, vähemalt pole see kultuurne lahendus.
Vastik on lugeda meeleolu tõstvatest ravimitest. Üleüldine nautimiskohustus, meelelahutuspropaganda ja hedonismiideaal sunnib antidepressante võtma kõiki kes pole miljardärid, pornolehe kaanetüdrukud ja SS Roma staarründajad ühes isikus. Karjäärikohustus, tarbimiskohustus, seksikohustus, turismikohustus ja muud koormised rikuvad igal normaalsel inimesel tuju ära.
Muidugi ainult siis, kui müügijuttu ja lolli meelelahutust tõsiselt võetakse. Aga ise oled süüdi, kui usud reklaame ja reformierakonna valesid. Miks sa peaksid ennast siduma kõige selle tarbimise ja lolluse ahvitsirkusega. Unusta ära, selge, et selles lollis maailmas ei saa jääda inimeseks ega säilitada tervet mõistust. Ometi on väga vähe neid, kes viskavad teleka aknast välja ja loevad ainult klassikat.
See maailm on kuradist, seda valitsevad perverdid ja debiilikud. Pole mõtet ennast ära mürgitada, vaid tuleb maailma vahetada. Selleks võib juua viina, see on isegi loomale võimetekohane lahendus. Inimene võib lugeda klassikat, kuulata klassikat või vaadata klassikat. Ehk isegi hoida klassikalist joont oma elu, hinnata klassikalisi väärtusi ja sülitada ajutise valitsuse projektidele.
Rõhutan veelkord, et hea raamat ja halb raamat maksavad sama palju, hea plaat ja halb plaat on samuti ühes hinnas jne jne. Pole mingit põhjust, miks peaks tuju tõstma ainult Merseedes Mäklareni või Armaani kodinatega. Milles nende suurus üldse seisneb? Mu meelest toodetakse neid primitiividele, kes ei oskagi millestki peenemast lugu pidada.
Mina pooldan taju peenemaks timmimist, mitte nüristamist. Kui su taju on terav, võib see sulle küll kannatusi valmistada, kuid sul on põhjust ennast inimliigi esindajana tunda ja selle üle uhke olla. Kui sa oled aga keemiaga näoli mutta surutud zombi, siis ei saa su tuju olla hea isegi keemia najal. Mõistust rohud välja ei lülita, nii et teadmine Mäklaareni puudumisest sööb sind seestpoolt ikka edasi.
Keemia ei ravi depressiooni, vaid põhjustab uuema ravimatu ja veel raskema haiguse — antidepressiooni. Kusjuures mainitud tõve all kannatajatel on oluliselt vähem inimlikke kvaliteete kui depressiooni haigetel. Depressiooni ravi on sõna otseses mõttes inimese muutmine kiviks või saviks. Kuulake, kristlased, see on loomisele vastupidine protsess. Antidepressandid on kuradist ja sinu arstil on Gorgo Medusa pilk.
