Teräsbetoni soomekeelne hevilugu ei läinud europublikule küll eriti peale, aga häbeneda pole ka mõtet, ütles Muurinen MTV3-le. Tulevikus võiks soomlased katsuda eurolaval õnne slaavilikuma looga, sest sellistel on rohkem minekut kui hevil.

Ehkki Teräsbetoni jäi lauluvõistlusel kõigest 22. kohale, pole Muurineni sõnul mõtet rahvuslikuks leinaks.

"Minu arvates on Teräsbetoni tulemus mõnes mõttes üpris hea. See oli ju esimene kord, kui soomekeelne lugu pääses finaali. Sellega võime olla väga rahul," ütles Muurinen.

Ida-Euroopa riikide viimaste aastate suur edu Eurovisioonil on tema sõnul nii suurte rahaliste investeeringute kui hingehaaravate lauluteemade teene. Suur roll on ka slaavi rütmidel. Muurineni arvates võikski Soome edaspidi proovida Eurovisioonil läbi lüüa slaavilikumate lauludega.

"Mina ei süüdistaks Soome ebaedus idaeurooplasi, sest Soomel ei läinud Eurovisioonil hästi ka siis, kui Ida-Euroopa maad võistlusel veel ei osalenudki.

"Mina kasutaks selle hoopis ära. Niikuinii asub Soome ida ja lääne vahel ja miski ei tohiks meid takistada tegemast slaavipärast lugu. Seal on ootamas meil suur turg," rääkis Muurinen.