Tema vanavanemad elavad Pjatigorskis, Katrin on seal ka korra külas käinud, päris lapsena, kirjutab ajakiri Stiil.

“Ma mäletan sellest nii palju, et rääkisin eesti keelt, kuna käisin eesti lasteaias, aga nemad rääkisid vene keelt ja ma ei saanud sellest mõhkugi aru,” meenutab Katrin.

“Pärast seda pandi mind vene lasteaeda. Ma olin seal nende venkudega algul täielikul sõjajalal, aga lõpuks hakkasin keelt rääkima ja sain hakkama. Siis läksin edasi eesti lasteaeda ja eesti kooli. Vene kooli ma minna ei tahtnud. Ma isegi ei mõelnud selle peale!” ütleb Katrin.

Esialgu oli Katrinil etteütlustega suur probleem, sest tüdruk kirjutas neid “omas keeles”.

“Ma mõtlesin vene keeles. Käisin seetõttu kaks kuud logopeedi juures, pärast seda olin parim etteütluste kirjutaja ja hakkasin täiega lugema. Algkoolis olin raamatukoi!”