“See on kihvt saade, ma luban, ja kõik inimesed, kes saates osalevad on mulle ääretult sümpaatsed,” kirjeldas Võrno “Tõehetke” ajakirjale Stiil.

Erinevalt levinud arvamusest ei mõnitatud ega kiusatud saates kedagi, mõnel korral oli Võrnol tunne, et pereliikmetel on vaja pärast saadet omavahel üht-teist selgeks rääkida.

“Mulle meeldib kiita saada, ja mul oli hea meel, et need inimesed minu ees avanevad ja tänu sellele tuleb huvitav saade,” nentis Võrno ja võrdles head saatejuhti hobusega, kellega ratsanik olümpial medali võidab.

Küsimusele, kas Võrno ise läheks “Tõehetke” saatesse, vastab ta, et ilmselt mitte. “Veetsin möödunud talvest kaks kuud Indias, Namiibias ja Iisraelis, kohtusin igasugu inimestega ja sain oma tõehetked niimoodi kätte.”

Muide, vaid ühel juhul olid toimetajad Võrnole ette valmistanud küsimuse, mida esitada oli noh… natuke naljakas.

Hea lugeja ja “Tõehetke” sõber, kas sinu arvates on küsimus, millest Hannes räägib, juba saatejuhi poolt esitatud ja missuguse küsimusega võis tegu olla?