“Ma pean oma unenägude peale päevikuid, vahel ka sirvin neid — siis leidsingi selle une üles. Oli põnev märgiline uni, hästi tugeva sümboolikaga,” räägib Tomingas ajakirjale Naised.

“Jooksime Manhattanil. Eesti turistide grupp, ekskursioonil. Kõik oli ümberringi sodiks pommitatud, rusuhunnikud igal pool,” meenutab Kärt oma unenägu.

“Inimesed hüüdsid ruuporitega, kuhu peab minema, üksteise järel rivistuma. Väga õudne tunne oli seal olla. Ärgates mõtlesin, et ma pole ju kunagi Ameerikas käinud, mul pole selle riigiga mitte mingisugseid sidemeid.”

Kärt ütleb, et on Ameerikat tohutult harva unes näinud ja põhiliselt seoses inimestega, mitte kohtadega. See oli ainuke konkreetse kohaga seotud uni.

“See polnud õudukas, vaid jube katastroofitunne, mis läks siiski ruttu üle,” mäletab Tomingas. “Kuid nii tugev oli see uni küll, et panin ta detailselt kirja.”.