Turvaseks: in või out?

“Kas sina sööd kommi paberiga vä?” kostus üle koridori kooliõe püüdlikult ironiseeriv lause. AIDS on kahe käega uksele koputamas ja risk on suurem kui kunagi varem, nii et kui tarvis, pistan kommi ka paberiga suhu.

Paraku ei ole paljud noored selle vaatenurgaga ühel laiuskraadil. Turvaseksi peetakse mõttetuks aja raiskamiseks ning meeleolu rikkujaks. Pealekauba ei ole tunne enam “see sama”.

Kui vähegi silmi, kõrvu lahti hoida, kuuleb kõikjalt loenguid turvalisest ellusuhtumisest ning seksuaalkäitumisest. Sellegi poolest on noorte silmaring antud teema osas vägagi piiratud. Kummikeksu mängimise kõrvalt hüpatakse mõtlematult linade vahele ning ei arvestata tagajärgedega. Väiksemates asulates jalutavad kambakesi ringi alaealised, lapsevanker käekõrval, ja günekoloogi vastuvõtul ootavad head mitmed neiud peale pidu ukse taga, suutmata aimatagi, mitmed suguhaigused juba läbi põetud ning edasi antud.

Kas on selles süüdi teadmatus, viitsimatus muuta teadmatus teadvustamiseks, ebamugavus minna ostma kondoomi, enamike lapsevanemate argus oma mudilastega vabalt seksist rääkida või veel midagi muud? Ei tea. Igaühel oma põhjus. Ja põhjuse leiab alati.

Turvaseks popiks!! Kerge hüüda, raske teha. Võibolla värvilised kondoomid lõbusate hüüdlausetega? Tasuta kingitus igale kondoomi ostjale? Kondoom ja turvaseksi käsitlev infoleht kohustuslikuks osaks iga pere kodu- ning autoapteeki?