Oksana Kostina: kuidas minust sai Ksenia
“Erinevalt paljudest eestlastest teavad venelased, et Ukrainas levinud nimi Oksana, nagu ka vana vene nimi Aksinja on Ksenia nimevorm. Algselt aga pärinevad nii Oksana kui Ksenia Kreekast ning neid võib tõlkida kui „välismaalane, külalislahke, külaline”.”
“24 aastat tagasi pandi mu nimeks Oksana, kuna isale see nimi väga meeldis. Aga õigeusku ristiti mind Kseniaks,” kirjeldab Ksenia.
Naine on alati Jumalasse uskunud, kuid kirikus käis varem mitte rohkem kui viis korda aastas.
“Sankt-Peterburi kolides tekkis tahtmine ja vajadus käia jumalateenistusel iga pühapäev. Seda tunnet on raske edasi anda või seletada, aga siinne linn oma imeilusate, paljunäinud kirikutega, katedraalidega ning auraga, kus usuga ja Jumalaga on seotud praktiliselt kõik,” on Ksenia vaimustuses.
“Alates inglist Dvortsovaja väljakul ja lõpetades tuntuimate maalidega Vene Muuseumis. See kõik muudab midagi hinges,” teab naine.
Kirikus süütab Ksenia küünlad, kirjutab kirjakesi tervise ja rahu eest ning kindlasti paneb tänuküünla põlema Püha (Õnnis) Ksenia ikooni ette. Ksenia on üks kõige austatumaid pühakuid Vene Õigeusu Kirikus.
“Nimi Ksjuša või siis Ksenia on mulle alati lähedasem ja armsam olnud kui Oksana. Olen varemgi mõelnud, et just see nimi võiks ka passis olla. Ning nüüd, Sankt-Peterburis elades tundsin, et on just õige hetk ning hingeseisund, et vahetus ära teha. Nüüd on kõik paigas.”
Ksenia Kostina päevikut “Armastusega Venemaalt” loe SIIT.
