Abieluregistreerija on ilus töö, mille käigus Harri Kingo on paari pannud ligemale kümme tuhat inimest, kirjutab

See töö on Kingo viinud nii tuledesäras Monacosse kui ka inimtühja randa. Harri silmad on oma töö käigus näinud nii verinoori inimesi kui ka kaheksakümnendatesse astuvaid vanapaare, kes otsustanud veel elusügisel oma kooselu ametlikuks teha.

Kingo tõdeb, et öisel ajal — nagu see eile öösel (t)ööklubis Marat juhtus — sellist tööd polnud ta varem teinud.

“Minu töögraafik ei ole eriti sõltuv puhkepäevadest või riigipühadest,” selgitab Kingo.

“Pigem on tööd siis rohkem. Päris öösel pole ma tseremooniat läbi viinud. Kuid teistpidi — minu töö ei tohi sõltuda ajast ja kohast. Olen endale seadnud reegli, et vormilt peab tseremoonia olema pidulik, sisult aga soe, inimlik, headusest kantud. Need kaks poolt pean ma üheks kauniks tervikuks sulatama. Kus ja millal see toimub — see pole sedavõrd oluline.”