Elektra räägib
, kuidas ta ühes ateljees poepidajaga jutustama jäi. "Ta näitas ajakirjast moeseeriat, kus seda kandis üks kuulus noor Hiina näitlejanna. Ei julgenud küsidagi, kui palju see maksab või kas üldse müügiks on.”

Ostmata jäänud ehe jäi Elektrat niivõrd piinama, et kaks kuud hiljem oli ta Hiinas tagasi, et tibatilluke poeke uuesti üles leida.

Naine räägib, et oli juba käega löömas, kui mingi ime läbi siiski õigesse kohta sattus. "Kee oli alles ja meister tegi mulle lahkelt samasuguse."

Elektra meelest oli see erakordne vedamine. "Erand, mis kinnitab reeglit, et kasutamata võimalusi uuesti ei pakuta.”

Täispikka intervjuud Elektraga loe Buduaari kevadajakirjast.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena