Malle Pärna pahandab roppus teatrilavadel!
"Tõeline pomm-esinemine," kiidab kolleeg. Pärn esines vana koolinäitleja sisseelamisega: emotsionaalselt ja käsi püksitaskus, et sõnadele kaalu lisada.
"Meie, näitlejad, tõmbame ju nii kultuuri alla," kõneles Malle. Kui nii jätkub, ei tahtvat tema oma jalga enamühtegi teatrisse viia: "NO teatris ma juba ammu ei käi. Nüüd aga isegi Nüganeni Linnateatris - vaatasin, muidu tore tükk, aga - ropendavad!" Malle toonitas: "Minu arvamuse taga seisavad väga paljud kirikutegelased ja õpetajad."
"Jah, õige!" toetas Mallet Merle hääl saalist. "Miks peab laval välja ütlema, et mees on munn, kui võiksöelda: mmm... mmm - metroo! Kõik saaksid aru, mida on mõeldud, ja paljunaljakam, on ju?!"
Saalist arvati sedagi, et Malle sõnum tuleks edastada pigem etendusasutuste ja lavastajate liitudele - ega's näitlejad ise laval sõnu vali! Aga publiku ees peavad just nemad sedahäbi ropu suuga dramaturgide eest kandma.
Õhku jäi küsimus, millises meediumis Malle neljaküljeline publikatsioon avaldada, et see ei jääks hüüdja hääleks kõrbes. Kultuurilehes Sirp? "Aga seda loevad ju ainult friigid ehk meie ise," kahtles Malle Pärn.