«Ma ei tea küll kedagi, kel ei oleks kõrvas auke,» mõlgutab Helen Kroonikas mõtteid. Teismelisena pelutas teda valukartus, hiljem spetsialistide karm hinnang - «Augustamine pidi segama energeetikaväljasid,» teab Helen.

Hooti on Helen siiski kahetsenud, et tal kõrvades auke pole - klõpsuga kõrvarõngaid otsi tänapäeval nagu nõela heinakuhjast! Pealegi on need tavaliselt roosalemb plikadele. Heleni buduaari on kogunenud kümme paari klõpsuga kõrvakaid.

«Kui näen ilusaid kõrvarõngaid, mõtlen, et ostaks need ette ära. Siis jälle - et küllap neid ilusaid kõrvarõngaid on ka siis, kui olen augud teinud.»

Millal augud kõrva saavad, ei oska Helen veel öelda - pole veel meest, kellega pulmi pidada ja kellelt kingiks kõrvarõngaid oodata.