Merle Palmiste laval ropendada ei häbene

«Kui ropendamine kuulub loomuomaselt tegelaskuju juurde, ei tee ma näitlejana sellest absoluutselt mingit probleemi,» ütleb kümneid väga erinevaid naisi laval kehastanud Merle Palmiste (38).

Paar kuud tagasi astus vabakutseline Malle Pärn (64) näitlejate liidu aastakoosolekul üles tulise kõnega Eesti teatrites vohava ropendamise vastu. Kolleeg Merle Talvik (54) hõikas saalist: «Jah, õige!» Kroonika avaldas esimesena Malle protesti, seejärel korjasid teema üles ka teised välja-anded.

Kroonika uuris nüüe, on siis meie teatrid Malle protesti peale meetmed tarvitusele võtnud.

Näiteks VAT Teatri uuslavastuse «Vääärviid» telereklaamis kõlab juba publikut vängema sõnapruugi eest hoiatav märge. Lavastuses külalisena mängiv Draamateatri näitlejanna Merle Palmiste aga naerab pseudoprobleemi välja.

«No kuulge,» imestab ta, «kui näidend räägib vastavast keskkonnast, vastavatest inimestest, ning ropendamine on nende tegelaste suus eluliselt, sisuliselt põhjendatud, siis ei ole ju küsimust!» Muiates lisab ta: «Aga see on ju tore, kui teater hoiatab ette, et laval kasutatakse ka sääraseid väljendeid. Samamoodi võiks ju panna ka hoiatava sildi, et ettevaatust, keegi saab surma või nutab lõpuks lohutamatult - vabandage, nõrganärvilised, parem ärge seekord tulge!»

Lausropendamine või vägivald vägivalla pärast Palmistele ei meeldi. Aga Mallega ta päris nõus ka pole. Malle hüüdis kõigi näitlejate eest, et just nemad peavad seda roppuste häbi roppude dramaturgide ja lavastajate eest lavale kandma.

«Ah, absoluutselt mitte!» lajatab Merle. Tema meelest on Eesti elus palju teravamaid kitsaskohti, kuhu oma energiat suunata, kui see Malle võitlus tuuleveskitega.