"Pikka aega arvasin, et olen noor ja mul on veel terve elu ees. Mäletan šokki, kui mu klassiõde suri," meenutab Saks ajakirjale Anne. "Neljakümnendates ei olda küll enam verinoor, aga elust lahkuda on liiga vara."

Sellest hetkest hakkas Katrin mõtlema, et on ikkagi täiskasvanud ja tuleb tõsiselt mõelda ajale, et see hästi ära kasutada. "Ja kui sulle neid päevi on antud, siis see iseenesest on juba väga suur asi, mille üle rõõmustada."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena