Kihnu Virve pääses imekombel surmasuust

Tundub, et Kihnu Virve suudab kõike. Aga krapsakas proua ütleb, et merd ta pelgab, sest see on üritanud Virvet endale võtta. Naine oskab ujuda vaid koera.

"See oli millalgi vene ajal, talvel," meenutab Virve ajakirjas Naisteleht. Ta läks koos kohaliku noormehega üle jää Tõstamaa poole. Kaaslane utsitas naist ikka Soome kelgule, et puhaku jalga, tee ju pikk.

"Ma ütlesin, et käin veel natuke, saan sooja sisse. Külm oli," räägib Virve. Äkitselt oli naine üle pea jääaugus. "Mõtle, mis siis oleks võinud juhtuda, kui ma oleksin kelguga sinna kukkunud. Ma poleks sealt välja saanud!"

Vett täis raske kört ja jakk vedasid naist põhja poole. Õnneks oli Virvel jäänud jakitaskusse leivakannikas - see tõusis veepinnale ja tänu sellele sai noormees aimu, kus naine hulpis ning päästis ta jää alt välja.

Veest päästetud naine oli üks suur jäätükk. "Ma olin kui puunukk. Täiesti jäätunud."

Kaaslane sundis teda liikuma. Virve vedas end suure vaevaga edasi, soovitas juba noormehel end maha, jääle lebama jätta, kui korraga tulvas temasse imeline palavus.

"Esiti ühte kätte, siis teise... Mõtlesin, et nüüd hakkan surema, aga siis taipasin, et veri hakkas liikuma," naerab Virve elutargalt ja märgib, et ega surm ikka enne õiget ja antud aega endaga kaasa võtma kipu.