Andrus Vaarik tundis teatri subkultuurist puudust

Näitleja ja lavastaja Andrus Vaarik, kes läheb oktoobrist Linnateatri palgale, tunnistab, et ta tundiski juba puudust teatri subkultuurist - klatšist, ebakorrektsetest naljadest, sõprade solvamisest ja rõõmsast läbust, mille taustal tegelikult suurt kunsti luuaksegi!

Andrus (51) nendib ajakirjas Kroonika, et mälestus aegadest, mil ta vabakutselisena vaba kotkana Eesti teatrimaastiku kohal lendas, ei unune iial. Siis saigi ta enda sõnul tegelikult alles täiskasvanuks!

Vaarik maitses vabakutselise leiba ühtekokku seitse aastat, palgalisena alustab ta ametlikult oktoobrist Luigi Pirandello kirjutatud ja Adolf Shapiro lavastatud etenduses «Nii see on (kui teile nii näib)», kus mängib härra Sirellit. Andrus ootab kohtumist maineka lavastajaga pikisilmi, sest on veendunud, et koostöö Shapiroga on väga ärgas kogemus.

Vaarik jättis Linnateatri siis, kui Elmo Nüganen selle etteotsa asus. Mees avaldab põhjuse, miks ta tookord meeskonda vahetas ja Eesti Draamateatrisse ümber kolis: "Ma ei läinud Elmo juurest ära, vaid Mati Undiga kaasa."

Andrus meenutab, kuidas Nüganen ta teatrisse tagasi kutsus: "Meil oli Linnateatris lõppenud etendus «Meie, kangelased», kus ma vabakutselisena kaasa lõin, ja mul oli sünnipäev (14. mai - toim.). Ta ütles, et tundub imelik, et sa Linnateatris ei ole. Peale kolme ja poole kuulist rasket ja rõõmsat prooviperioodi, mille jooksul ma mitu korda oma professionaalsuses kahtlema lõin, oli see liigutav tunnustus."