Maire Aunaste meenutab: isa andis mulle teismelisena rihma
Aunaste kirjutab lahti mitmed seigad lapsepõlvest, muuhulgas meenutab üht suvepäeva maakodus, mil ta esimest ja viimast korda oma elus rihma sai. Põhjus oli lihtne — peaaegu 16aastasel Mairel ei õnnestunud üheksandat klassi lõpetada.
“"Võta püksid maha!” kordas mu muidu vaoshoitud olemisega isa ja ma sain sekundiga aru, et mingit armuandmist siin ei tule. Vaatasin talle küll alandlikult, häbistatult ja anuvalt silma, aga kõigest sellest polnud enam abi.” Tegu oli tehtud — ta oli oma vanemate usaldust kuritarvitanud ja neid petnud.
“Tõstsin kleidi üles, tirisin nii vähe kui võimalik oma tagasihoidlikke õhukesi puuvillapükse kõhnade kannikate ümbert allapoole ja jäin ootama nagu tapalavale aetud lammas.” Maire kirjeldab, kuidas isa tõukas ta ilma igasuguse kaastundeta ühe ropsuga kõhuli vanaema voodile, tõstis rihmaga käe ja lõi. “Täiest südamest, väga valusasti. Lõi mitu korda.”
Pärast seda asus Maire Viljandi kultuurharidusöö kooli klubitööd ja näitejuhtimist õppima, kus tal õnnestus elada ühe perekonna juures, kelle perekonnanimi on raamatus Lind. Ta jutustab, et see sama pererahvas tegi oma tütrele Reelikale kõik ette ära — tema jaoks õmmeldi isegi käsitsi marlist hügieenisidemeid, mida isa isiklikult pesi.
“Nägin ju, kuidas ema ja isa kodus kõik vähegi keerulisemad liigutused
tütre eest ära tegid. Reelika ei teinud süüa, ta ei pesnud oma pesu,
tal polnud ausalt öeldes mitte ühtegi kohustust peale kõhu täispugimise
ja magama minemise. Kõige uskumatum oli, et ta isa, kellel oli
abikaasast rohkem kodust aega, pesi isegi tütre kõige intiimsemaid
pesutükke, hügieenisidemed kaasa arvatud,” kirjutab Aunaste.
Elulooline raamat, mille Aunaste ka ise kirjastas, jääb võrdlemisi
anonüümseks, sest autor on õigete nimedega ära märkinud vaid üksikud
raamatu tegelased.
Vaata videost:
