Praeguseks on Helen rahul, et on just selle tee valinud. Heleni sõnul on iga algus raske, nii ka töö turvakeskuses, kirjutab ajakiri Naised.

“Loomulikult on lood hirmuäratavad, igal lapsel on oma taust ja lugu. Kõike seda, mis turvakeskuses juhtub, ei saa aga kuidagi isiklikult võtta. Kui elad iga lapse loo isiklikus perspektiivis läbi, pole see sinu jaoks õige koht,” teab Helen.

Noore naise sõnul on ta nüüdseks õppinud, et tema ei saa kellegi elu paremaks teha ega muuta.

“Minu ülesanne on kõiki neid lugusid ennetada ning teha tööd just selleks, et niisuguseid olukordi ja lugusid ei juhtuks ja kui on juhtunud, siis abistada.”

Ta viitab hiljutisele juhtumile viieaastase tüdrukuga, kes jäeti maha garaaži. “See pole kerge, aga pärast tööpäeva lõppu sulged enda selja taga ukse ja lähed eluga edasi. Mõned lood lähevad rohkem hinge, aga kui ma sellele kogu aeg mõtleksin, oleksin terve päeva kurb.”