Ardo Kaljuvee eestlaste jõuludest Tais: verivorst asendatakse prussakatega

Kuna enamik Tai inimestest on budistid ja kristust ei usu, jäävad jõulutraditsioonid neile kaugeks. Peo pidamiseks leiab põhjuse aga alati. Kuidas veedavad Tais jõule eestlased, uurisime fotograaf Ardo Kaljuveelt.

Kuidas luuakse jõulumeeleolu turistidele? Millist jõulunänni müüakse?

Arvestades, et Phuketil on turiste rohkem kui kohalikke elanikke, siis tehakse kõik selleks, et turist oma jõulumeeleolu vähekenegi saaks. Tõsi küll — kuused on tehis ja 35 kraadi käes on päeval väga raske panna ennastki uskuma, et jõulud on ukse ees. Jõulukraami on poodides igasugust — alustades tehiskuuskede ja erinevate ehetega kuni kinkepakkideni välja. Sarnaselt Eesti poodidega on ka siin valmis pakitud kinkekorve kõikvõimaliku kraamiga. Enamik on oma väljanägemiselt küll pakid, mille kohta tahaks öelda “100 maitseainet igale endast lugupidavale perenaisele”. Aga on ka nö kalleid korve, kus kõik puha lääne kraam sees: šokolaad, alkohol jne.

Kas jõuluajal tekib ka rohkem koduigatsust?

Eks koduigatsust ka, aga kindlasti rohkem igatsust perekonna järele, kellega ikka harjutud jõuluõhtut koos veetma ja sinna juurde käivad toredad tegevused — piparkoogi meiserdamised, glögi-joomised, jalutuskäigud lumises vanalinnas. Selleks üheks õhtuks oleksin ma täiesti nõus loobuma päikesest ja 35-st kraadist, kui see asenduks lumevaibaga. Aga kindlasti ei tahaks seda vahetada lihtsalt ühe pimeda ja vihmase +2 vastu, nagu seal viimastel aastatel on jõulud olnud.

Mida kohalike eestlastega koduigatsuse vastu ette võtate?

Eestlased va laulurahvas nagu me oleme, siis … ühesõnaga kui siin ikka õhtuti mõni lõbusam istumine on, siis võetakse eestikeelsed ja -meelsed laulud üles ja tähtsamatel puhkudel tuuakse ka kartulisalat lauale. Seda siis isetehtult, sest ühtegi sarnast valmis salatit poest ei leia. Komponentide leidmise kohta poest tuleb meelde just hiljutine kõne sõbrale toidupoest, kus küsisin, et milline see hapukoor välja näeb? Ja tema siis kirjeldas mulle pakendit (mis muide näeb välja nagu väike jogurtitops, millegi pärast ananassi pildiga) ning lisas lõppu “See on teiste sarnastega võrreldes kõige rohkem hapukoore maitsega”.

Hoolimata sellest, et tailased jõule ei tähista, kas eestlased oma kodusid siiski kaunistavad ja jõulutraditsioone järgivad?

Eestlased on siin oma kaunistustega tagasihoidlikumad kui taid vist isegi — meil pole vaja kohalike kaubamajade kombel kaunistusi järjest juurde lisada, et turisti konkurendi eest ära napsata. Väikesed jõulutuled terrassil ja pisikesed tehiskuused, ega rohkemat polegi ju tegelikult vaja. Kui siin päris kuuske oleks võimalik tuppa tuua, siis ilmselt oleksid asjalood teised. Aga mind jätab tehiskuusk toas külmaks. Kui selline kuskil õues on, paljude ehetega, siis kaugelt vaatad ja pigistad ühe silma kinni, et hea küll. Päkapikud võtavad oma tööülesandeid aga tõsiselt ka Tais. Eesti lapsed siin hommikuti üllatuseta ei jää. Iseküsimus on, kas lühikeste pükstega ja plätudega jõuluvana ka tuleb.

Mida ühiselt ette võtate?

Siin plaane on jõuludeks igasuguseid. On olnud isegi jutuks ühine pikk jõululaud. Verivorsti sinna küll peale ilmselt ei õnnestu panna, et see tuleb asendada siis küpsetatud prussakate või rohutirtsudega. Aga näiteks hapukapsas on siin ühes poes isegi täiesti olemas.

Millised on aastavahetusplaanid?

Aastavahetusi on Tais kaks. Üks neist kristliku kalendri järgi 31. detsembril ja teine aprillis, kui võetakse uut aastat vastu budistliku kalendri järgi. Tais algab aprillis aasta 2553.  Suuri plaane selleks ajaks ei teegi — vaatame, kuidas siin inimesed uut aastat vastu võtavad. Üks on kindel — siis toimub mõlemal korral kolmepäevane songkran festival, mis kujutab endast üleriigilist veesõda tänavatel. Kohalikud veavad suuri veetünne autokastides, kust siis teised sõidu ajal seda tänaval jalutavatele inimestele kaela viskavad. Ikka kõik selleks, et uus aasta tuleks õnnelik.