Kuidas sai alguse Aastahiti valimine? Mihkel Raud meenutab
“Aastahitt tekkis sellel ajal, kui mina ja Avo Raup tegime sellist saadet nagu Laulutester. Voh, selline saade oli. See oli hilisõhtune saade, kus mängisime uusi lugusid ette. Neid, mis plaaniti Raadio 2 mängukavasse võtta ja siis inimesed kuidagi hindasid neid. See oli populaarne ja omajagu põnev saade ning siis selle pinnalt me mõtlesime ühel aastal, et mis oleks, kui paneks kokku sellise aasta kihvtimate lugude edetabeli. Ja nii ta läks.
Me kuulutasime selle kuidagi välja ja Raadio 2-s tehti väikest reklaami. Tollal oli ikkagi asi nii algeline, sest inimestel ju arvuteid ei olnud. Avo Raupil oli sülearvuti, mis oli sel ajal ikka suur asi. Aga põhimõtteliselt toimus ikka kõik postkaartidega. Võrreldes sellega on nüüd see asi muidugi kõvasti edasi arenenud. Ja toimus sama moodi – inimesed saatsid postkaartidel kolm välismaist ja kolm eestimaist lugu. Seejärel me istusime mingisuguses kabinetis ja käsitsi sisestasime neid tulemusi Exceli tabelisse. See oli selline algeline ja naljakas lugu.
Väga täpselt ei mäleta, palju kaarte tuli, aga ma arvan, et päris palju. Või tolle aja kohta ikka päris palju. Siis oli veel see värk, et peaauhind oli veel muusikakeskus. Ja siis kui me alustasime, sellest on ikka kõvasti aastaid möödas, oli see muusikakeskus ikka suurema väärtusega ese kui praegu. Muidugi, aeg on edasi läinud ja mingi muusikakeskusega enam inimesi ei püüa. Aga arvutid olid ikka tollal ulme ja auhinnad olid kobedad ja inimesed võtsid osa ja postkaartidega see toimus.
Mina tegin seda saadet päris pikalt, mulle tundub. Alguses oli see üldse niimoodi, et Laulutestri ajal läks justkui eetrisse. Alustasime õhtul kell 10 ja mängisime kahe-kolmeni öösel. Seega alguses oligi selline suhteliselt marginaalne saade - selles mõttes, et tabel oli küll esinduslik ja sellest räägiti meedias ja meie enda raadiojaamas palju, aga eetris oli ta ikkagi suhteliselt kummalisel ajal. Ehkki teha oli teda päris lahe õhtul – olime kahekesti raadios, mängisime neid lugusid aga ette ja loosisime auhindu, tellisime endale pitsat ja hiina toitu.
See oli alati eetris 30. detsembril. Ja lõppes 31. detsembri öösel. Ja siis me mängisimegi ainult mõnikümmend lugu mõlemas kategooriast. Aga siis see aastatega arenes ja tänaseks on ta saanud täitsa ootamatult, või mis, küllaltki oodatult pika aja jooksul suureks peavoolu sündmuseks. Seda ühest väikesest tagasihoidlikust raadiosaatest.”
