Hannes Vanaküla arutelu alanud aastast: üleminekuetapp on lõppemas
Palju on räägitud maailmalõpust, mis saabub aastal 2012. Kuna me ei tea, mis tegelikult juhtuma hakkab, mõtleme hirmu tõttu välja hirmsaid stsenaariumeid. Mõistmaks seda muutust, tuleb lahti seletada mõned uued mõisted.
Inimestel on rohkem kui üks mudelkeha. Miks see nii on? Looduses toimub pidev areng: ühed liigid kaovad, teised tekivad juurde. Uus liik on arendus vanast, algelisemast liigist. Üleminekuperioodil on alati mitu vaheetappi. Igal vaheetapi mudelkehal on midagi vanast ja midagi uuest liigist.
Hetkel ongi inimkond üleminekuperioodis. Inimene peab muutuma tarbivast loovaks inimeseks. Kui varem arenes inimkond läbi saamise, siis tulevikus saavad inimhinged areneda vaid läbi andmise. Meie nimetame inimesi, kes arenevad läbi saamise, tavalisteks inimesteks ning inimesi, kes arenevad läbi andmise, jumalikeks inimesteks. Võib-olla jääb vana inimliik alles, siis on aga maakeral juba kaks inimliiki.
Nagu juba öeldud, on hetkel inimese mudelkehasid palju. Meie liigitame neid värvi järgi. Näiteks põhjamaade kohal domineerib valge mudelkeha, araabia maades ja selle ümbruses hall, Indias tumeroheline, Hiinas kollane, Indoneesias helesinine mudelkeha jne. Neid mudelkehasid võib nimetada ka rassideks. Igal rassil on üks osa jumalik ja ülejäänud tavaline, tarbiv pool. Kui inimene sünnib, on ta automaatselt ühenduses oma rassi mudelkehaga. Siinkohal tahan pöörata tähelepanu ühele mudelkehale, mida tajume pruunina. Meie kutsume seda parasiitlikuks mudelkehaks. Kuigi ta on parasiitlik, on temagi aregnguetapis vajalik. Parasiit orjastab ja sunnib meid tööd tegema. See arendab meie jumalikku poolt. Inimesele on antud vabadus määratleda, millise mudelkehaga tema mõtlemine ühenduses on. Inimene võib soovi korral valida teise rassi mudelkeha, aga see ei ole mõistlik, sest me sünnime sinna rassi, kus on parimad võimalused, arendamaks välja puuduvaid hingeosasid. Võime valida ka parasiitliku mudelkeha. Sellega saame orjastada teisi inimesi, panna nad enda jaoks tööle, petta, omastada teiste loodud hüved. Teiselt poolt võime valida jumaliku mudelkeha. Sellise inimese tunneme ära selle järgi, et ta loob hüvesid ja uusi teadmisi.
Tulles tagasi ajastuvahetuse juurde, tuleb öelda, et üleminekuetapp on lõppemas, kuid see ei lõppe pauguga, nagu ennustatakse. Lõppemine toimub etappide kaupa. Planeet toidab vaheetapi mudelkehasid. Iga teatud intervalli järel lülitab ta mudelkehadest välja ühe osa. Neid etappe on kokku 24.
Selleks, et seda mõista, analüüsime, kuidas töötab inimese mõistus (mõistus asub samas ruumis, kus mudelkehad ehk kirjelduste ruumis). See koosneb 12 tahust. Igal tahul on kaks osa, üks on ühiskondlik ja teine individuaalne pool. Vaatleme nüüd ühte tahku 12-st, meie tajume seda pruuni tahuna. Individuaalsel poolel on 2 sahtlit ja ühiskondlikul poolel 18 sahtlit. Individuaalse poole sahtleid võime jagada heade asjade ja halbade asjade sahtliteks. Vastavalt sellele, mis asi on inimesel heade asjade sahtlis, selle poole inimene alati pürgib, otsib sidet, on vastuvõtlik, sellele ei esita tingimusi. Kui mingi asi on halbade asjade sahtlis, eitab inimene seda alateadlikult, püüab eemalduda. Näiteks kui inimene paneb heade asjade sahtlisse parasiitliku kirjelduse, muutub ta usklikuks ja kaotab kaine, reaalsusel põhineva mõtlemise. Kuna meie elame kristlikus ruumis, näeme meie seda mudelkeha Jeesuse-kujulisena. Muudes kultuurides on see Krišna, Allahi vms kujuga. Parasiitlik kirjeldus võtab alati pühaku kuju.
Siinkohal soovitus inimestele: teadvustage, et Jeesus on tegelikult parasiitlik mudelkeha. Ta saab toimida ainult siis, kui me ta endasse võtame. Jeesus orjastab, teeb meid õnnetuks, vaeseks ja orjalikuks. Miks see nii on? Parasiitlik süsteem ainult tarbib. Ta paneb inimesed tööle, aga ei anna neile hüvesid. Jeesuse mudel korjab ära kõik hüved, muudab need defitsiidiks. Nüüd hakkavad inimesed hüvesid juurde tootma, aga need hüved korjatakse jälle ära. Elus toimib see nii, et inimesed tunnetavad võõraid muresid enda muredena. Tekib nö hea inimese sündroom, inimene tunnetab, et peab lahendama kogu maailma mured. Tegelikult ei ole see õige, kuna iga inimene peab lahendama enda probleemid ehk vastutama enda tegude eest. Parasiitlikus süsteemis ei vastuta kokkuvõttes keegi mitte millegi eest ja kõik teevad seejuures hea inimese nägu. Seega tuleks Jeesus endast eemale lükata. Piisab, kui meie suhtumine temasse on negatiivne (paigutame halbade asjade sahtlisse). Kahjuks surutakse meie ühiskonnas antud mudelkeha väga tugevalt peale, sageli surub see teised mudelkehad välja. Kui me oleme aga suutnud ta endast eemale lükata, kehtib reegel, et loodus tühja kohta ei salli ning see asendub asjalikuma mudelkehaga. Selline inimene on kasulik teistele, ta on loov, töökas ja hooliv. Vahemärkusena: hüpnotisöörid ja maagid saavad teha muudatusi inimese mõistuses ehk asendada ühtesid mudelkehasid teistega.
Toon elulise näite: naisel lähevad kõik suhted meestega untsu, põhjuseks on see, et teda kasutati lapsena ära. Naine paigutas oma kogemuse põhjal mehed halbade asjade sahtlisse. Vanemas eas ta seda sündmust enam mäletada ei pruugi, aga alateadvus toimib selle järgi. Alateadlikult suhtub ta meestesse vaenulikult. Hüpnotisööril või maagil on seda viga lihtne parandada. Mehekuju tuleb paigutada lihtsalt teise sahtlisse ja armastuse leidmine muutub võimalikuks, sest muutus suhtumine meestesse. Kui meil endal aga puudub kogemus, mille alusel asju või inimesi lahterdada, teeb seda meie eest ühiskond meedia, kirikuisa vms läbi. Kui ka nemad ei oska paigutada, teeb seda mudelkeha, millega ühenduses oleme.
Pruuni tahu ühiskondliku poole peal on perekonnamudel. Need 18 aspekti olen välja toonud raamatus „Mees ja Naine. Inimese kirjeldus.“ Tuleb teada, et ka parteid, sektid ja riik on perekond, ainult mastaap on suurem. Kuna ajastuvahetus on käimas, on planeet kustutanud rassi mudelkehades selle kaheksateistkümnendsüsteemi tahuka. Kui senini lõi mudelkeha riike, perekondasid (inimesed teostasid seda alateadlikult), siis nüüd nad seda enam teha ei saa. Seda tajume valitsemiskriisina, mis väljendub majanduskriisina. Nüüd on tekkinud olukord, kus riiki saab luua ainult see inimene, kes on ühenduses jumaliku kirjutajaga. Need on inimesed, kes mõistavad, et nemad on jumalad, kes on esimeses etapis teinud valiku arengu suunas. Inimesed, kes otsivad jumalat endast väljastpoolt, hakkavad taandarenema. Meie, arengumaagid nimetame seda kvanthüppe esimene faasi lõpuks. Enam ümber valida ei saa. Nüüd siseneme teise faasi. Inimesed on olukorra ees, kus peavad valima jumaliku ja parasiitliku kirjutaja vahel. Valik on lihtne: kas vastutame oma tegude eest või mitte, kas usume või teadvustame, kas nõuame või loome ise.
Tekib küsimus, kas meie riigil läheb uuel aastal paremini või langus jätkub. Kõik sõltub sellest, kas riigivõimu esindajad võtavad uue mudeli omaks või mitte. Mingis mõttes lootust on. Seda oli näha valimiskampaaniatest. Parteid panid plakatitele mehe ja naise korraga. Järelikult on neil mingi aimdus olemas. Kas nad aga suudavad oma mõtlemises käivitada pruuni tahu, seda ma ei tea. Mina olen oma panuse andnud. Ma olen teinud kirjelduse raamatu näol. Loomulikult ei ole ma jõudnud ühes raamatus kõike peensusteni lahti seletada, aga ta on hea algus selleks, et viia oma mõtlemine uuele tasandile. See aitab ühilduda jumaliku kirjutajaga. Uus kirjutaja on nagu õpetaja. Ta aitab välja arendada mõtlemise uue tahu, et inimene ise looks endale vajaliku. Kui siiamaani tekkis riik justkui ise, inimesed lõid selle alateadlikult, spontaanselt, siis nüüd peab selle looma teadlikult ja juhtima mõistusega. Loomulikult peab mõistma kõiki 9 naiselikku ja 9 mehelikku aspekti.
Järgmine ülesanne, mis meid ees ootab, on muuta oma väärtushinnanguid. Kui praegu on inimese jaoks väärtuseks ainult raha, sest selle eest saab kõike, siis nüüd tekib vajadus juhtide ja kirjelduste järele. Enam ei saa mudelkehad meid juhtida. Nüüd tuleb ise hakkama saada. Juht peab suutma kasutada kõiki oma 13 keha. Miks on meil 13 keha? Täpselt niipalju on erinevaid reaalsusi. Igas reaalsuses asub üks keha, nagu meie mõistus asub kirjelduste ruumis. Iga keha teostab ühte protsessi. Et vastav keha oleks töökorras ning sellega oleks võimalik juhtida protsessi, peab see vastama teatud tingimusele. Juhil peavad olema töökorras kõik 13 keha, seega peab juht vastama 13 tingimusele. Need tingimused on järgmised:
- Juht peab suutma toetuda oma sisemisele jõule.
- Juht peab suutma loogiliselt mõelda.
- Ta peab tunnetama ja mõistma loodusseadusi.
- Juht peab mõistma enda ja teiste eripära.
- Ta peab suutma tekitada eluks vajalikud hüved nii endale kui teistele (hüvesid luuakse meeskonnatööna).
- Juhil peab olema intuitsioon (selgeltnägemine, infotaju).
- Juht peab olema loov, see eeldab oma ajastust ees olemist.
- Juht peab suutma luua toimiva meeskonna (erinevate parameetritega inimeste koosluse).
- Ta peab arvestama kõikide huvidega, mitte ainult seisma enda heaolu eest.
- Juht peab suutma välja töötada kirjeldusi, tegutsemisjuhiseid.
- Ta peab olema hingestatud (mitte tegema tööd saamahimust), tal peavad olema oskused.
- Juht peab endas välja arendama kõik vajalikud tahud (ehk olema kompententne kõigis eluvaldkondades).
- Viimaks peab hea juht kasutama oma kogemust, mälupanka.
Seega ei piisa enam sellest, et rahvas valib juhi. Järelikult on demokraatlik maailmakord kriisi ees. See paistab meile ilusa ja õilsana, aga loodusel on teised plaanid. Loodus valib välja inimesed, kes vastavad neile 13 tingimusele, ja annab oma toe. Meie kutsume neid inimesi võnkekandjateks. Tajume neid karismaatiliste inimestena, kellel on väge, kes tõmbavad inimesi ligi. Vahemärkusena: inimesed, kes kasutavad rassi või jumalikku mudelkeha, suhtuvad sellisesse juhti positiivselt. Inimesed, kes looduse poolt valitud juhisse negatiivselt suhtuvad, teda laimavad, need on ühenduses parasiitliku mudelkehaga. Parasiit tahab tõelist juhti allutada, enda heaks tööle panna. Juht ei jäta kedagi külmaks. Juhil on bioenergia, mis paneb inimesed elama, tegutsema, tööd tegema. Seega tahame seda või mitte, aga oleme paratamatuse ees. Kui tahame ellu jääda, peame järgima võnkekandjaid, mitte neid, kes suudavad tühje lubadusi andes valitsema ronida.
Teine kriis, mis tekib, on kirjelduste kriis. Praegune parasiitlik kord ei ole lasknud levida kõikidel kirjeldustel. Need on hävitatud. Kirjeldus iseenesest pole aga mitte kunagi halb. Ainult võimuahne inimene, kellel on kirjeldus, saab teisi inimesi, kellel kirjeldus puudub, ära kasutada. Tänu kirjeldusele elektrienergiast on meil elektrivalgustus ja kogu tehnoloogia, mida kasutame. Samas ei ole meil kirjeldusi kõikidest asjadest, heaks näiteks on selgeltnägemine. Ei osata anda kirjeldust, kuidas see toimib. Miks see vahel töötab ja siis jälle ei toimi? Samuti ei teata antireaalsusest midagi, me ei mõista looduse ja arengutsükleid. Teame, et impeeriumid tekivad, saavutavad õitsengu ja lagunevad. Miks see nii on? Puudub kirjeldus. Meil puudub kirjeldus, kuidas olla õnnelik jne. Seda kõike me veel vajame ja seda toovad meile inimesed, kellel on side jumaliku kirjutajaga. Need on inimesed, kes suudavad iseseisvalt mõelda. Praegu on aeg kutsuda rahvast üles mitte hukka mõistma, tapma inimesi, kellel on teistsugune mõtlemine. Tapmise all mõtlen laimamist, mahategemist, alandamist. Need on inimesed, kes loovad teile uued kirjeldused. Uute kirjeldustega avanevad uued võimalused ja teie heaolu paraneb. Me oleme ju praegu hädas, probleeme on palju. Meil on majanduskriis, sassis on inimeste suhted, liiga palju levib haigusi, inimesed on depressioonis. Kõik see vajab lahendamist. Lahendusi saavad aga pakkuda vaid iseseisvalt mõtlevad inimesed.
Aeg oleks ajaloost õppida. Teame, et inimesi, kes on oma ajastust ees olnud, on taga kiusatud. Tagakiusamist on eest vedanud religioon, meil on selleks kristlus.
Istuge maha ja mõelge, kelle te valite, kas Jeesuse või mõtleva (loe: jumaliku) inimkuju. Kas olete avatud uuendustele, kvaliteeditõusule või tahate teenida vanas parasiitsüsteemis?