Ilu nõiduses: Mart Sander soovitab külastada Tretjakovi galeriid
"Veel viimast nädalat võib Helsingis, Tennisepalee muuseumis, näha näitust „Ilu nõiduses“. See on väljapanek, millele jooksevad tormi ka need, kes muidu maalikunsti pisut raskeks asjaks peavad ja kipuvad ütlema "ei mina sellest aru saa," jutustab Sander.
Ta sõnab, et ILU on nähtus, millest igal inimesel on oma väga kindel nägemus, arusaam ja hinnangud.
Kergesti seeditav projekt
"Seetõttu on „Ilu nõiduses“ väga kergelt seeditav projekt, millest on lihtne kaasavõetud sõbraga targalt diskuteerida. Ei pea rääkima erinevatest maalitehnilistest ega ajaloolistest terminitest, vaid võib lihtsalt arutleda selle üle, kas ja kuidas on ilu ja seksikuse mõiste viimase 150 aasta jooksul muutunud," lisab Sander.
Näitus on Sanderi sõnul hästi liigendatud ja jagatud teemadesse nagu Antiikmütoloogia, Orientalism ning Grand Tour ehk kunstnike kohustuslik Itaalia-periood, mille käigus valmisid kohustuslikud lopsakad Itaalia vaated, žanrimaalid värvikates kostüümides talunaistest või bakhantidest ning sensuaalsed portreed anonüümseks jäänud kaunitaridest – kunstnike modellidest ja armukestest.
Eesti juurtega armuke
"Üks selline armuke on siiski jätnud oma jälje ka Eesti kunstiellu. Eesti juurtega, Saaremaa mullas puhkav Otto Friedrich von Möller (tuntum ilmselt oma Vene nimekuju Fjodor Moller järgi) veetis Itaalia päikese all pikki aastaid, nautides elu ning rikka, nägusa aadlivõsu staatust ja lööki itaallannade seas."
1839. aastal valmis noorel kunstnikul maal „Suudlus“, mis kujutab musi norivale kalurpoisile vastu punnivat külaneidu. Venemaale saadetud maal tõi talle kaasa akadeemiku tiitli, ja kui Tsaar ise maali ostis, oli Mölleri kuulsus kindlustatud. Maali kopeeriti ohtralt nii kunstniku enda kui tema järgijate või võhivõõraste käsitööliste poolt ning ühel hetkel öeldi naljatlevalt (või kiuslikult), et igas Moskva ja Peterburi villas on oma „Suudlus“.