32aastane Airi on justkui Murphy seaduse ohver, kellel libiseb kõik ja korraga allamäge. Oktoobris lõpetas ta oma kümme aastat kestnud kooselu Indrek Hinnoga (28), jaanuari lõpus sai läbi ka laevatöö, mida Airi oli viimastel aastatel peamiselt teinud. Tagatipuks seisab naisel ees kohtutaplus eksiga, kes soovib nende ühist alaealist poega ise kasvatada. Airi, kellel on ka varateismeline poeg eelmisest abielust, sellega nõus pole.

Kuigi muret näikse enam kui küllaga, Airi õigupoolest ei muretsegi. Isegi mitte seepärast, et ta ei saa end füüsilisest isikust ettevõtjana töötuks vormistada ja abirahale loota. "Eks tuleb oodata paremaid päevi, mis seal ikka," sõnab Airi.

Ta ei kahetse lahkuminekut hetkegi. "Ma ei teinud seda otsust üleöö, mõte tiksus peas kaua. Aga et see lõpuks ära teha, pead ise tunnetama - et on õige aeg ja õige hetk. Kus midagi on täiesti puudu, siis on puudu," arutleb Airi.

Ojamets usub, et igal inimesel on sünnipärane võime olla õnnelik. "Ta ei pea kannatama. Kui ta tunneb, et ta millegipärast elus kannatab, peab ta lahti mõtlema need asjad, mis on probleemsed, ja tegelema nendega."

Miks aga otsustas mees, kelle juures paari ühine poeg elab, kohtusse minna? "Et kindlustada see, et ta saab lapse hooldusõiguse. Et tal oleks õigus määrata asju. Tal oli ka pseudohirm, et ma viin lapse Indiasse."