"Mul pole kunagi lennuhirmu olnud," sõnab Lenk Publikule.

"Tõsi, kord Krimmist saabudes ei tulnud maanduval lennukil rattad kohe välja, kuid lõpuks läks kõik ikkagi õnneks. Olime ajakirjanike grupiga, hiljem rahustasime end konjakiga maha."

Lenk ütleb, et kõige hullem on alati õhkutõus ja maandumise moment. "Mina istun siis alati lennukis küljega. Ärge istuge jalad laiali või jalad eesistuja pingi all, kui midagi juhtub on jalad sodid. See on vana sõjaväe nipp, et istuda tuleb küljega!"