Ta kirjutab oma raamatus "My Life Outside The Ring", kuidas teda viisid rivist välja nii tema naine, kes ta juurest minema jalutas, kui ka poeg, kes elas üle raske autoavarii.

Hogan meenutab 2007. aasta detsembrit: "Mul oli relv käes ja sõrm päästikul ning mõtlesin, kui lihtne oleks kik ühe hetkega lõpetada. Lihtsalt istusin ja loputasin rahusteid rummiga alla. Ta jätkas: "Tundsin, kuidas elu minust välja voolab. Ma tundsin, et veritsen. Just nii ma tundsin. See ei olnud pinnapealne haav, vaid kuskil hoopis sügavamal. Keerutasin laetud püstolit oma käes, pannes seda aeg-ajalt suhu. Olin omadega täiesti läbi ning püsisin seal nii kaks pikka päeva."

Hulk meenutab, et tema peast käis läbi palju vastakaid mõtteid: "Kas peaksin seda tegema? Ainult argpüksid sooritavad enesetapu. Mu perel on ilma minuta parem. Aga mis saab lastest? Ma teen seda siiski. Lihtsalt vajuta päästikule. Miks mitte seda kõike lihtsalt lõpetada. Tee see ära, Hogan. Tee ära!"

Oma raamatus kirjeldab ta elavalt, et mäletab isegi püssitoru maitset ning häält, mida see ta hammaste vastu minnes tegi. Ta tunnistab nüüd, et mingi ime läbi ta endalt elu ikkagi ei võtnud. "Imeks" nimetab ta telefonikõne Laila Ali'lt, keda ta kohtas "Gladiaatori" võtetel. "Mingil põhjusel see telefonikõne tõi mu maa peale tagasi. Ma pole Lailale rääkinud, mis mõju tal mulle on, kuid üks on kindel - ta päästis mu elu."