"Emale meeldis, kui laud oli ilusti kaetud. Viis, kuidas ema toidu vaagnatele paigutas, oli lihtne, puhas ja südamlik. Ema rõhutas ka toidu austamist ja jälgis, et keegi ei käiks sööki enne niisama näksimas. Söömist kui rituaali väljendas seegi nõue, et kui oled näljane, sa mitte ei lahmi külmkapist üht-teist suhu, vaid katad endale korralikult laua ja alles siis sööd. Nõnda ei teki ülesöömist," seletab Katrin ajakirjale Toit&Trend antud intervjuus.

Ennast Katrin eriliseks kokaks ei pea. "Aga mulle meeldib toiduga "mängida". Tahan proovida, kuidas eri maitsed kokku sobivad. Kord teen ühtviisi, siis teisiti. Samamoodi ei kuku kunagi välja."

Ühes on Karisma aga kindel: ta ei ela selleks, et süüa, vaid sööb selleks, et elada.