Sinu tütar on olnud sarjas juba siis, kui teda ootasid. Kuidas sellele ajale tagasi vaatad?

Väikese armukadedusega. Kuna võtte ajal pidi keegi tal silma peal hoidma, siis oli üks tema esimesi sõnu "Õnne 13" assistendi nimi Margit. Naljaga pooleks, see teeb ju kadedaks?!

Kuidas nii varakult sarjas osalemine on su tütre maailmapilti kujundanud?
Ehk on tal on pisut selgem ettekujutus näitlejatööst.

Milline suhe on tal tuntusega? Olete te sellel teemal ka rääkinud?
Kodus on ta päris suur staar, aga teiste ees oskab seda viisakalt varjata. Mõned korrad ekraanil figureerimine pole veel põhjus, et end kuulsana tundma hakata.

Millised hobid su tütrel praegu on ja mõtleb ta ka näitlejaks saamise peale?
Nagu paljudele tüdrukutele meeldib temalegi käia tantsimas, õppida klaverimängu, teha käsitööd. Olen märganud, et ta loeb huviga inglise keelseid fantaasiaromaane.

Mida oled ise oma tegelaskujult õppinud?
Seda, kuidas naine käituda ei tohiks.

Meenuta kõige õnnelikumat aega "Õnnes" ja ka mõnda kurba seika, mis sulle alatiseks meelde jääb?
Ilusad mälestused on jäänud ühistest reisidest piiri taha. Kõige uhkem oli vast meie esimene lend Marokosse. See oli aeg mil enamus meist polnud väljapoole NLiidu territooriumi saanud. Juba ainuüksi lõunamaa õhust ja taevas tagurpidi rippuvast kuust piisas, et meid eufooriasse viia. Reisidel oleme lähedasemateks muutunud, siis on aega olnud rääkida millestki muust peale seriaaliteksti.

Kurvemad seigad on paraku seotud lahkumistega. Esimene stsenarist Astrid Reinla, Eevald Hermaküla, Kaljo Kiisk ... aga C'est la vie.