Mõistmaks, miks inimesed nii käituvad on hea juurelda probleemi tagamaad. Miks saab tavalisest inimesest ühel päeval alkohoolik? See, kes end vahetevahel purju joob ei ole veel alkoholi sõltlane. Alkoholism on hoopis sügavam probleem.

Need, kellel on haiglane ja pidev vajadus alkoholi järele, on alkohoolikud. Tihtipeale pole sellistel inimestel enam tähtis kodu, pere, töö, vaid ainus soov, mis nende peas mõlgub on: “Kuidas saada veel üks naps?”.

On rohkesti tegureid, mis võivad soodustada inimese tee alkoholismini. Mõned, kes on kasvanud üles peres, kus neid ei hinnatud, püüavad leevendada oma emotsionaalset valu joomisega. Kahjuks aga, see tihtipeale vaid süvendab probleeme.

Mu isa on alkohoolik ja ma olen suure osa oma elust kulutanud, et leida võimalusi probleemiga toimetulekuks. Arvan, et see analüüsimine viis mind sihile. Igale probleemile on lahendus. Elades koos alkohoolikuga peab õppima elama. Ka nii on võimalik tunda elust rõõmu ja olla õnnelik.

Kuid mida siis teha? Ära kunagi hoia probleeme endas, surudes oma tunded maha. Laps ei ole süüdlane selles, et ta vanem on alkohoolik. On normaalne tunda viha, kui vanemad nõnda käituvad. Mitte keegi ei vääri sellist ränka elu. 

Mõned vanemad tekitavad oma lastes tugeva süütunde, et nende, väiksed võsud on selles probleemis süüdi. Nad ei oska arvatagi, kui sügava jälje see võib jätta ühe noore ellu. Laps ei ole oma vanema alkoholismis süüdi. 

Probleemiga tuleb tegeleda enne, kui see on kaotanud igasugused piirid. Igaüks saab end kaista. Kui võimalik, siis minna sellise inimese juurest ära, näiteks oma tuppa. Ma tean, et pole lihtne abi otsima väljastpoolt peret, kuid lapsed, kes kogevad füüsilist ja emotsionaalset vägivalda ei pea seda taluma, selle jaoks on meil seadused ja lastekaitse. Vanem võib ähvardada millega tahes, laps ei tohiks siiski jääda probleemi endasse süvenema.