Anzelika oli poolteist aastat vana ja Deniss alles sündinud, kui ema otsustas elu Venemaal vahetada elu vastu Eestis. Põhjuseks toonane petmine laste isa poolt, mida noor naine andestada ei suutnud.

Algas piin ja põrgu

Võõras paigas uue elu alustamine tähendas laste jaoks vihma käest räästa alla sattumist.

Anzelika ja Denissi ema leidis küll uue mehe, kuid see veetis enamuse ajast vanglas. "Kui ta paar kuud kodus elas, siis oli see põrgu ... Külarahvas teadis, mis kodus toimub, aga keegi ei pakkunud abi," pihtis Anzelika.

Ta ütles, et ühe korra proovisid nad vennaga isegi kodust põgeneda. Tegelikult neil aga kusagile põgeneda polnud, sest kõik sugulased ja vana-vanemad jäid kaugele Venemaale. "Emal ei olnud ka kuskile minna meiega ja ta lihtsalt ei osanud mitte midagi ette võtta," mõistab Anzelika, kes nüüd on juba ise ema, toonast keerulist olukorda.

Siiski nentis Anzelika, et ta on oma ema vastand. "Ma ei lase iialgi oma lastele liiga teha!"

Vaid isa on puudu ...

Raskuste kiuste on Anzelika ja Deniss oma eludega praegu rahul. "Põhimõtteliselt olen tõesti tänaseks kõik olulised eesmärgid saavutatud, ainult isa oleks vaja veel," mõtiskles Deniss.

Anzelika meenutas oma koolipõlve: "Käisin koolis ja pidin koostama sugupuud, kuid jätsin selle tegemata. Mul oli üks oks, kus on minu ema, vend ... Ma kunagi ei esitanud seda. Tahan, et mu tütrel oleks koolis võimalik oma sugupuu teha."

Anzelika sõnul on nad vennaga arutanud ka ise isa otsimise võimalusi. "Oleme mõelnud, et võtame viisad ja läheme, aga kuhu?"

Ka Deniss tunnistas, et ainus, mida ta oma isaga kohtumise juures kardab, on see, et isa ei tahagi neid näha ...

"Mu oma isa on puudu. Oleks või piltigi. Paneks seina peale ja ütleksin, et see on sinu vanaisa."

Kohtumine Tartus

Saatetiim leidis isa Valeri Belgorodist. "Perekonda mul praegu pole. Kohtun vahel sõbrannaga, aga suhteid pole paika pannud. Olin 25 aastat tagasi veidi ... ülemeelik," tutvustas Valeri ennast.

Küsimuse peale, miks Valeri oma tollase naise Tatjanaga nii ruttu lahku läks, kostis mees: "Ilmselt olen kõiges süüdi mina. Või minu vanemad ..." Mees tunnistas, et lapsed olid tema jaoks tol ajal tähtsad.

Valeri mainis, et kui naine ta maha jättis, oli vilets tunne. "Muidugi olin meeldivalt üllatunud, kui sain teada, et nad tahavad minuga kohtuda."

Anzelika ja Deniss kohtusid isaga Tartus. "Sõidame Venemaale külla. Vaatame, kuidas vanaema-vanaisa elavad ..." lubas isa.