Nojah, eks minulegi meeldi vahel vaadata midagi, mis ei nõua pingsat ajutööd. Tol hommikul sattusin „Johnny Bravo“ peale. Polnud seda blondi naiste-jahtijast äpardit juba mitu head aastat näinud, kuid parema puudumise alusel sobis ka selle juurde jääda.

Olles seda cartoon’i viimati vahtinud siis, kui veel nukkudega mängisin, sain minišoki. Kui toona tundus nimitegelase ringi sebimine lihtsalt naljakana (tol ajal tundusid poisid justkui teise planeedi elanikud olevat), siis seekord paistis telesari kubisevat seksinaljadest. Või siis vihjetest kusagile sinnapoole.

Hirmuga mõtlesin oma lapsepõlve vaieldamatu lemmiku peale – „Tom and Jerry“ sari. Kassi ja hiire igikestev vaen on kõrvaltvaatajale muidugi lõbus, kuid teineteisele käkki keeramiseks haaratakse nii dünamiidi kui ka püssi järele. Tore algõpetus väikesele vaatajatele, mis?

Kuigi asjale lähenetakse läbi nalja ja kui miski plahvatab, siis ajutükke igas suunas ei lenda, pani see mõtlema, et mida kõike võib sealt järele ahvida meelelahutust otsiv pätakas. Loodetavasti pole seni veel keegi haamri järele haaranud ja sellega mängukaaslase pähe virutanud, „sest telekas oli ju nii.“

Enamjaolt on vanemad siiski tubli selgitustöö teinud teemal „ära pane näppe stepslisse“ ja „ära katsu kuuma pliiti“. Kuigi keegi ei tea kindla peale, mida noor mõistus endale pähe võtab.

Mida arvad sina, hea lugeja, kas probleem on üle paisutatud või on meie aja multifilmides palju brutaalsust, vägivalda, nõmetsemist? Kuidas teie omal ajal lõbusaid laste teleseriaale (Dexter’s Laboratory, Cow And Chicken jne) vaatasite ja millised need tunduvad teile nüüd?

Saada meile oma arvamus kasutades vormi siin või kirjuta meilile noortehaal@delfi.ee ja sinu lugu võib olla üks neist, mis krabab endale osa 1000 kroonist, mida NH iga nädal laiali jagab. :)