Maastricht ootab Eesti noori õppima!
Maastrichtis bakalaureuseõppe läbinud, Oxfordis magistrikraadi ja Leidenis doktoritööd kaitsnud religioonisotsioloogist Maastrichti Ülikooli Eesti päritolu õppejõud Karen Pärna meenutab oma õpinguid Hollandi väikelinnas järgmiste sõnadega: „Kui Maastrichti tulin, olin häbelik tütarlaps, aga häbelikuks ei saanud ma kauaks jääda. Kogesin kohe, et tudeng on siin rohkem kui lihtsalt kuulaja rollis – mul tuli osa võtta, arutleda, väidelda. Praegu näen oma tudengite puhul seda, et noored tulevad siia teadmiste ja õppimise pärast, suhtumine õpingutessse on teine“.
Edetabelite järgi on Maastrichti Ülikool maailmas 111. kohal. Mida on siis ülikoolil tudengitele pakkuda? Rahvusvahelisust (peaaegu pooled tudengitest on väljastpoolt Hollandit), inglisekeelset õpet (pooled bakalaureuse- ja peaaegu kõik magistri- ja doktoriõppe programmid on inglise keelsed) ja maailmas kiitust leidnud õppemeetodeid: Maastrichti Ülikool võttis Euroopas esimesena kasutusele probleemikeskse õppe: problem-based learning.
Hollandis pakutav ingliskeelne kõrgharidus on kõvasti taskukohasem kui Ameerika Ühendriikides ning Suurbritannias, kus õppemaks järgnevatel aastatel ennustatavalt mitu korda tõuseb. Maastrichtis on ühe aasta õppetasu ligikaudu 1,670 Eurot. Samas makstakse parimale 3%-le tudengitest, kelle hulka kuulub sel aastal ka eestlane Sille Ruubel, õppemaks täies ulatuses tagasi.
Teise aasta bakalaureusetudeng Johanna Rannula kirjeldab oma praegust elu: „Maastrichtis õpin ja elan nagu mitmel maal korraga. Elan Hollandis, õpin inglise keeles, ülikoolis kuulen tihti saksa keelt ja samuti võib vabalt minna jalgsi Belgiasse, nii hollandi- kui prantsusekeelsesse. Olen oma valikuga äärmiselt rahul ja kardan juba seda aega, mil mu õpingud siin otsa saavad“.
Maastrichti ülikooli Balti meeskonnaga, k.a uue eestlasest esindaja Kerli Tiikiga, saab kohtuda Teeviidal, mis leiab aset 2.-4. detsembril. Lisainfot saab ka emaili teel: info-estonia@maastrichtuniversity.nl
