Jõuluvaheaeg kulub eelkõige perele ja heategevusele
Vaheaeg algab traditsiooniliselt jõuludega, milleks olen ettevalmistusi teinud juba pikemat aega. Need ettevalmistused hõlmavad endas kinkide ja retseptide valimist ning valmistamist, kuid see on vaid algus.
Kui jõulud läbi on, algavad ettevalmistused vana aasta ära saatmiseks ning uue vastu võtmiseks, mis on veel väsitavam protsess kui jõuludeks valmistumine. Nii tulebki välja, et pool vaheaega kulub enamjaolt pidustuste ettevalmistamiseks ning õnneks ka nende nautimiseks.
Jõuluvaheaja üheks osaks on saanud koerte varjupaiga külastamine, kuhu iga-aastaselt viin koertele süüa ja veedan päeva nende seltsis, kes ise ennast aidata ei saa. Heategevusliku poole pealt viin kõik endale väikseks jäänud riided ning vanad mänguasjad ning veel töökorras tehnika, mis on asendunud uuega, lastekodudesse, et need, kellel sellest enim rõõmu on, lõikaksid sellest ka kasu.
Vaheaja highlightiks võib vist põhjendatult lugeda vana-aasta õhtut, kui kohtun enamike enda heade sõprade ja tuttavatega ning saan nautida nende seltskonda terve õhtu jooksul: meenutada vana aastat hea sõnaga ja traditsiooniks saanud Aliast mängida.
Uuel aastal saab juba rohkem enda rõõmustamisele pühenduda - sõit Otepääle perekonna ja meie parimate sõpradega, kus väiksemad kelgutavad ja suuremad spordisõbrad murdmaasuusatavad ning naudivad Kuutsemäe nõlvasid lumelaual.
Mida vaheaeg edasi, seda enam asun ma tavalisse rutiini. Algavad taaskord organisatsioonide koosolekud, naasen Tallinasse ning ei ole kaugel ka kooli minek. Viimased päevad võib kulutada maja ja enda toa põhjalikule koristusele, et uus aasta saaks alata kenasti ja korralikult.
