"Mulle helistavad inimesed ja küsivad, mida nad peavad peale hakkama, neil on rahakotis veel 200 krooni järel. Ja neil, kes helistavad, on veel kõrgharidus," imestab etiketiõpetaja Maaja Kallast.

Ta arvab, et euro ümber tehakse liiga palju paanikat. "Inimesed said ju pankadelt kirjad koju. Istugu maha ja lugegu läbi ning kõik saab selgeks."

Punane rahakott ootab

Kallast ütleb, et tema ei lähe ühtegi riiki ilma sularahata ja eurosid ta vahetada ei kavatse. "Kaks nädalat saan maksta veel kroonides ja lauasahtlis on mul ka veidi eurosid. Kõige olulisem on tervis - et seda ikka jätkuks töö tegemiseks ja raha teenimiseks."

Proua Kallast on euro tuleku puhul soetanud ka uue, punast värvi rahakoti. "Varem olid mul kõik asjad mustad, kuid nüüd on mul punane prillitoos, punane rahakott ja kavatsen endale veel ka punase kosmeetikakoti soetada. Punane on armastuse, tule ja vere värv ning seda kõike on meil elus vaja!"

Hoiab kroone pojalastele

"Igal naisel peaks olema perekonnaarhiiv. Minul see on ja sinna lisanduvad nüüd ka kroonid, mida hoian oma pojalaste jaoks," räägib Kallast, kes soovitab emadel oma laste jaoks Eesti krooni kupüürid alles hoida.

"Mulle meeldisid meie rahatähed ja mäletan hästi, kuidas ma Eesti kroone käisin vahetamas. Ootasin abikaasat merelt koju (Maaja Kallasti abikaasa oli meremees - toim.) ja läksime siis koos Raekoja platsile," meenutab Kallast.

"Vahetasime 150 krooni ja mul hakkas korraga joogijanu. Aga mulle tundus, et vesi oli liiga kallis ja ma ei raatsinud värskete kroonide eest seda osta. Nii kannatasin koduni ja jõin kraanivett. Veel kunagi varem ega hiljem pole kraanivesi mulle nii hästi maitsenud, kui sellel päeval," naerab Kallast.