Armastada võib ka samasoolist
Armastust on olemas nii mitut sorti. Perekonna vaheline armastus, sõprade vaheline armastus ja muidugi see kõige parem, oma õige väljavalitu vastu olev armastus, mille juurde kuuluvad tunded. Kindlasti on neid teisigi, mul lihtsalt ei tule meelde rohkem.
Sõprade vaheline armastus on neist kolmest vist kõige lahjem. Selles mõttes, et seal ei ole eriti midagi erilist, lihtsalt sõber, kes sul on ja sa hoolid temast, lohutad teda, kallistad, jagad temaga rõõme ja igat hetke mida sa usaldad talle.
Eestis ei ole eriti pop öelda sõbrale, et ma armastan sind. See kõlaks lihtsalt veits veidralt, kuid Ameerikas on see popim kui siin Euroopas.
Perekonna vaheline armastus on enam vähem sama, kuid te elate iga päev koos, te näete kui kellegil on halb tuju, elate oma tundeid ja elamusi rohkem välja. Samas te kallistate, teete põsele musi, muidugi lohutate ja jagate oma pereliikmetele rõõme ja muresid.
Kuid kui te olete leidnud selle õige, ei ole vahet, kas ta on samast soost või vastast soost.Tulemus on ikka üks. Te peate Teda kõige tähtsamaks, teete temaga kõike, hoiate käest, suudlete, kallistate, vaatate filme, sööte küünla valgel ja palju muud. See kõik on ju tore kuid, kui jõutakse esimese tülini, läheb asi käest, mõlemad tunnevad end halvasti, mõlemad tahavad helistada alateadvuses ja vabandada. Kuid siis mõeldakse miks mina, ma tegin ju kõik hästi tema peaks olema see kes helistab ja vabandab. Lõpuks murdub üks ning helistab. Peatakse vähemalt tunni ajane telefoni kõne, mõlemad räägivad, mis neile ei meeldinud. Muidugi mitte koos, üks räägib ja teine kuulab, hiljem vastupidi.
Sama soo armastajatel on see natuke raskem, olla valikuse ees, inimesega keda ta väga armastab, kuid mõlemad erineva tasemega, kardavad, et keegi näeb neid koos. Kardetakse jääda viha ja ütlemiste valdusse sattuda. Ma mõtlen siin just seda, et kardetakse seda norimist, kasvõi enda sõprade poolt, kes teid on hüljanud peale seda, kui sa oled neile sellest oma seksuaalsusest rääkinud. Nad lihtsalt lõpetavad rääkimise ja kardavad hirmsasti, et see kandub neile edasi. Või lihtsalt vaadatakse sellele viltu, arvates et see on vale. Selle käigus nad hakkavad teid nähes, tänaval norima või . See on kõige lollakam asi, mida ma tean. Inimesed, kes on seda teinud, ei olnud lihtsalt teile head sõbrad, kuid siin ongi teile toeks see sama inimene kellest te hoolite, kellest te praegu kinni hoiate, võib-olla isegi ümbert kinni hoiate. See inimene aitab teid sellest välja tulla. Eriti kui ta ei ole veel päris välja tulnud. kuid on sellel teel, et seda teha. Sellel teel võiks sõber olla kõrval ja toetada teda ja aidata. Muidugi ei erine tülid vastassoo armastajate omadest.
Mind ajab inimeste jutt sellest miks ei võiks homoseksuaalid abielluda ja muidugi see on nede arvamus aga selliste jaburuste peale annab ikka tulla. Pealegi on see homode diskrimineerimine. Miks ei võiks nemad abielluda oma vahel. See tooks ainult paremaid suhteid kogu ühiskonna vahel. Need kes vihkavad homosi, neil endal on probleeme. mis mõttes laseb keegi inimest selle pärast, et lastaval on tunded sama soo vastu, see on ju täiesti nõme… Las nad olla ja teevad asju kuidas tahavad, nii kaua, kui nad ei tule peale ajama nendele, kes seda ei taha - mida ei tee nad nagunii. Keegi ei saa öelda, et ma armastan nüüd seda inimest, ma abiellun temaga ja olen temaga kuni elu lõpuni. Armastust ei saa sundida millekiks. Kui ta tuleb siis ta tuleb, ei ole tähtis, kelle vastu see on või ei ole.
Inimesed, kes armastavad üksteist hoolimata soost. See ei tooks kaasa mingid jamasid. Kui samasoo armastajad abielluvad, ei pruugi nad üldse last võtta, kui ka võtavad, vaadatakse seda paari väga korralikult kohe alguses. Vaadatakse korter üle, räägitakse mõlema vanemaga, tehakse etteteatamata külaskäike, kontrollitakse nende tausta jpm.
See ei ole ju nii hull asi- miks peaks seda keelama või mitte lubama?
Ausalt Armastust kellegi vastu ei saa suunata.
